Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Advokaadi täispikk vastus «Kuuuurijale» Heelia ja Peebu korterisaaga kohta

Õigusikoonid.

FOTO: Sebastian Duda / PantherMedia / Scanpix

Heelia Sillamaa ja Peep Maasiku ning nende Viljandi korteri loo tõttu võttis meie toimetusega ühendust Maarja Mõtuse advokaat Ronald Riistan. Ta selgitab, miks otsustas tema klient – noore pere naaber – korteri ostueesõigusega ära osta. Loe täispikka vastust siit.

Katrin Lust: Algselt allkirjastas Tiina Mõtus paberi, milles kinnitab, et aktsepteerib Peep Maasiku ja Heelia Sillamaa korteriostu ning ostueesõigust ei kasuta. See paber on allkirjastatud 17. jaanuaril 2021. Miks muutis Tiina Mõtus siiski märtsi alguses meelt ning tema tütar Maarja ikkagi soovib täna antud korterit ostueesõigust kasutades osta?

Ronald Riistan: Kinnisvara ostmine on suur otsus. Kaasomanikele annab seadus kaks kuud järelemõtlemiseks aega, kas ostueesõigust kasutada või mitte. Kaasomanik vajas aega, et pidada nõu oma abikaasaga ja lastega ning analüüsida oma perekonna rahalist seisu. 

Kaasomaniku ostueesõiguse kasutamata jätmine tuleb notariaalselt kinnitada. Kaasomandi ostjate jaoks on määrav, et dokumendid oleksid vormistatud korrektselt. Ostueesõigusest loobumine peab olema vormistatud notariaalselt – asjaolu, mida ka notar peaks kaasomandi ostjatele selgitama. Alati tasub kinnisvaratehingute puhul lasta notaril selgitada kõiki olulisi asjaolusid põhjalikult ja mitte allkirjastada lepinguid, mille kõikidest nüanssidest ei ole selget ülevaadet.

Katrin Lust: Noored räägivad, et tüli tekkis korteri kõrval asuvast kamorkast, mille arvelt soovisid Mõtused oma vannituba suurendada. Seda vestlust olen kuulnud ka Heelia kõnesalvestisel, kus Maarja kinnitab, et kuna ühist kokkulepet kamorka kohta ei saadud, siis pole neid võimalik naabritena aktsepteerida. Mis on Maarja Mõtuse kommentaar kamorkat puudutavale?

Ronald Riistan: Erimeelsuste avamiseks on oluline selgitada, et Mõtuse kaasomandis puudub praegu pesemisvõimalus – ei ole ei dušši, vannist rääkimata. Olemas on ainult kraanikauss.

Sõltumata sellest, kas tegemist on kellegi alalise elukohaga, on igal inimesel soov, et tal oleks võimalik ennast oma kodus pesta. Poolte vahel olid erimeelsused «kamorka» kasutamise suhtes, kuid tegemist ei olnud kindlasti peamise põhjusega, miks Mõtus ostueesõigust rakendas. Mõtus on veendunud, et mõistlikele inimestele kohaselt oleks lõpuks erimeelsused lahendatud kõigile sobivas võtmes.

Katrin Lust: Kas Maarja Mõtus on teadlik, et kamorka-panipaik kuulub ühisomandisse ning Peebul ja Heelial puudus selle jagamisel seaduslik alus. Antud kokkulepe oleks tulnud ju teha kõigi kaasomanikega notaris, mismoodi panipaika jagatakse?

Ronald Riistan: Jah, Mõtused tegid ka ettepaneku naabritele, sealhulgas Peep Maasikule, panipaiga jagamise notariaalselt vormistamiseks ja sobivate hüvitiste maksmiseks.

Katrin Lust: Noorte sõnul olid Mõtused kursis ka sellega, et nad alustasid korteris remonditöödega. Maarja võttis ühendust Peebuga ja küsis, kas nad saaksid torutöid ühildada. Noortel on saates tõstatatud küsimus – kui naabrid nägid, et remondiga alustati ja nad omasid soovi korterit osta, siis miks lasti remonditöödel kuni märtsi alguseni jätkuda? Nende hinnangul oleks olnud aus ja õiglane sel juhul neid hoiatada ning teatada, et naabritel siiski on soov korterit ostueesõigusega osta. Miks nad seda ei teinud ja lasid remonditöödel jätkuda? Noored on antud olukorrast väga löödud. Kas Mõtustel on kahju, millisesse olukorda nad täna on sattunud ja kuidas korvatakse nende remonditöödesse pandud rahad? (Peebu sõnul on see ligi 10 000 eurot.)

Ronald Riistan: On tänuväärne, et «Kuuuurija» juhib tähelepanu kaasomandi ostmisega seotud ohtudele. Inimlikult on olukord loomulikult kurvastav. Kui Mõtused olid asjaolud enda jaoks läbi kaalunud, pöördusid nad ka kohe notari poole ostueesõiguse rakendamiseks. Ning sellest teavitati ka noori ostjaid kiiresti.

Ostueesõiguse reeglid on paika pandud kaasomanike õiguste kaitseks, mis asetab võimalikule uuele majaelanikule, kes kaasomandit osta soovib, märkimisväärse riski. Kui kolmas isik, ehk uus tulija, asub ostetud kaasomandit remontima enne, kui ostueesõiguse tähtaeg on läbi, võib tekkida risk, et ta teeb tühje kulutusi.

Seetõttu tuleb kaasomandit ostes olla täpne ja kannatlik. Kindlasti tuleks kaasomandit ostes teavitada teisi kaasomanike ostust ning veenduda, et kaasomanikud on tehingust ka tegelikult teada saanud. Lisaks tuleks igasuguse remondi või kolimise alustamisega oodata, kuni ostueesõiguse rakendamise kahekuine tähtaeg on möödunud. Kui eelnevat ei järgita, võibki tekkida olukord, kus kaasomandi ostjad panustavad kinnisvarasse, mis lõpuks neile kuuluma ei jää ja kannavad seeläbi kahju. Süstemaatiline ja põhjalik lähenemine kinnisvara soetamisel ja kannatlikkus hoiavad ära sarnaste kurbade olukordade tekke.

Mõtused soovivad Peebule ja Heeliale edu uue, päris enda kodu leidmisel!

Lugupidamisega

Ronald Riistan

Vandeadvokaat / partner