:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
/nginx/o/2021/02/11/13623974t1hee11.jpg)
Nüüd saavad oma õigusi kaitsta eestlased, kes investeerisid 2007. aastal Swedbanki kaudu üle 8 miljoni euro Rumeenia kinnisvarasse. Seda võimaldab nädala alguses tehtud riigikohtu otsus, et nõuded Swedbanki vastu ei ole aegunud.
KATRIN LUST ⟩ Tõde tõuseb, vale vajub ja Swedbanki Rumeenia afäär jõuab lõpuks kohtusse
Swedbank on vaielnud seni investoreid koondanud Bond Recovery OÜ hagile vastu, viidates nõude aegumisele. Seetõttu ei olnud siiani võimalik juhtumit kohtus arutada. 8. veebruaril langetatud riigikohtu otsusega aga ei võetud Swedbanki kaebust aegumise kohta arutlusele ja nüüd algavad kohtulahingud maakohtus.
Olen Swedbanki Rumeenia saagal silma peal hoidnud alates 2014. aastast ja ma ei ole seni saanud selget vastust, miks osteti just need Rumeenia maad ja kuidas neid maid ikkagi toona hinnati. Arusaamatu on minu jaoks olnud ka see, kuidas on võimalik, et Rumeenia maade müügist (aastatel 2016–2020) ei ole saadud isegi mitte 5 protsenti nende ostuhinnast. Praeguseks on nimelt pankrotihaldur realiseerinud kõik vähegi väärtuslikud maad kokku umbes 370 000 euro eest.
Swedbank on öelnud, et investeeringu aluseks olevad dokumendid ei ole säilinud ja maade hinnalanguse 2010. aasta alguseks põhjustas ülemaailmne majanduskriis. Pank väidab siiani, et Rumeenia kinnisvaraturg ei ole majanduskriisist toibunud.
Asja on uurinud keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuur
Riigiprokurör Sigrid Nurm leidis 2020. aasta 26. mail Rumeenia maade ostu kohta järgmist:
«Nii nagu kuriteokaebuse esitajad ja keskkriminaalpolitsei on ka prokurör nõus, et investeeringute kaasamisel on 2006–2007 toime pandud investeerimiskelmus ja panga osalus investeeringute vahendamisel ja investorite kaasamisel on tõendatud. Seega, enam kui 8 miljoni suurune kahju on põhjustatud investeerimiskelmusega.»
Pankrotimenetlus tõi investoritele ainult 170 000 eurot
Rumeenia võlakirjaemissiooniga seoses on üritanud Swedbanki hageda nii investorid kui ka pankrotihaldur, kuid siiani asjatult. Seda eelkõige seetõttu, et Swedbank ei tee koostööd.
Nord Land Hill Portfolio OÜ ehk ettevõte, kes oli võlakirjade emitent-pankrotihalduri 2021. aasta jaanuari lõpparuande ja otsuse ettepaneku järgi läheb investorite vahel jagamiseks peale kulude mahaarvamist umbes 170 000 eurot. Samas on nõudeid pankrotipesas üle 10 miljoni. Pankrotipesa üks suuremaid kulusid oli Swedbanki õigusabikulude ja kohtu riigilõivude hüvitamine, mida oli umbes 50 000 eurot.
Sisuliselt vaidles Swedbank oma klientidega pankrotihalduri vahendusel nõuete aegumise üle. Kohtus ei jõutudki arutada panga investeeringu kvaliteeti. Nimelt leidis kohus, et Nord Land Hill OÜ pankrotihalduri nõue panga vastu on erinevalt investorite omast aegunud.
Miks eksitas pank investoreid ja laimas advokaati?
2015. aastal pangas pettunud investorid asusid koondama nõudeid ja lõid pangaga võitlemiseks osaühingu Bond Recovery. Swedbank püüdis neid takistada, väites toona näiteks seda, et nõuded ei ole aegumas. Kuid just see asjaolu saigi otsustavaks, kuna osaühingu Bond Recovery alla koondunud investorid esitasid riigikohtu arvates oma nõuded õigel ajal.
Panga kahepalgeline suhtumine aegumisse ja investorite eksitamine tuli välja Postimehe artiklis 2015. aastal. Siis kutsus advokaat Liis Puidak investorite esindajana kohe panga vastu nõudeid esitama, kuna nõuded olid aegumas. Toona väitsid panga juristid, et nõuded ei aegu niipea ja advokaat Puidak valetab.
Tõde tõuseb ja vale vajub. Olen teinud Swedbanki Rumeenia saagast kümneid lugusid nii Õhtulehes kui ka Postimehes ja mitu telesaadet «Kuuuurijas», aga lõppu ei paista sel olevat.
2007. aastal tegi Eesti ettevõte nimega Nord Hill Land Portfolio OÜ (NHLP OÜ) võlakirjaemissiooni mahuga 8,5 miljonit eurot selleks, et osta Rumeenias 11 kinnistut kogusuurusega 46 hektarit. Kinnistud asusid Rumeenia eri piirkondades ja neid kirjeldati kui perspektiivseid elamu- ja ärimaid. Tegu oli justkui lihtsa investeeringuga kinnisvarasse – ostame 2007. aastal ja müüme 2010. aastal. Mingit arendustegevust või ehitust vahepeal plaanis ei olnud.
NHLP OÜ asutati just Rumeenia võlakirja programmi läbiviimiseks ja Swedbanki teadmisel Peep Aaviksoo ettevõtte Nord Hill Real Estate AS (NHRE AS) poolt, kuna neil oli omakorda sõlmitud juba 2006. aasta märtsis investeeringute vahendamise leping pangaga.
Just selle lepingu alusel ostis Swedbank kogu võlakirjaemissioonist suurema osa endale ja jagas siis selle oma klientide vahel laiali. Tegu oli privaatpanganduse ja varahalduse klientidega, kellele pank ostis võlakirjad neilt isegi küsimata, kuna heausksed kliendid olid andnud oma raha Swedbanki varahaldusele volikirja alusel hallata. Ehk varahalduse kliendid ei teadnudki, kuidas ja miks nad NHLP OÜ võlakirjade omanikuks said.