:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/06/14467884t1h4ded.jpg)
Esmaspäeval eetris olnud «Kuuuurija» saates uurisime, miks ei suunata oportuniteedi lõpetamisel määratavaid makseid näiteks riigikaitsevaldkonda. Kui prokuratuuri hinnangul ei ole see võimalik, siis justiitsministeeriumil on aga teistsugune seisukoht.
Eestis lõpetatakse igal aastal sadu kriminaalasju oportuniteedi ehk otstarbekuse kaalutlusel. Üheks uudseks tingimuseks on seejuures rahaline makse, mis määratakse kahtlustatavale üldsuse huvides tegutsevale MTÜ-le või sihtasutusele. Seda praktikat on rahvakeeli nimetatud «lototroniks», viidates süsteemi läbipaistmatusele ja maksete määramise näilisele juhuslikkusele.
Valitavateks valdkondadeks on erialaseltsid, haridus, keskkond, kodanikuõiguste kaitse ja edendamine, kultuur, lapsed, loomad, naised, piirkonna edendamine, pääste, religioon, sotsiaalvaldkond, sport, muu huvitegevus.
Esmaspäeval eetris olnud «Kuuuurija» saates uurisime, miks ei suunata selliseid makseid näiteks riigikaitsevaldkonda – eriti olukorras, kus Eesti julgeolekuteemad on teravalt fookuses.
Vastustest selgub, et prokuratuur ja justiitsministeerium annavad erineva tõlgenduse seadusele.
Prokuratuur: riigikaitselised maksed pole võimalikud
Prokuratuuri avalike suhete nõunik Kauri Sinkevicius selgitas «Kuuuurijale» saadetud vastuses, et oportuniteedimakseid ei määrata riigikaitsevaldkonda, kuna vastavasisulised kuriteod – näiteks riigivastased süüteod – ei kuulu oportuniteedi alla.
«Riigi sise- ja välisjulgeolekut ning põhiseaduslikku korda riivavad eeskätt riigivastased kuriteod, kuid nende puhul on prokuratuuri hinnangul alati avalik menetlushuvi, mistõttu ei saa neid menetlusi oportuniteediga lõpetada. Seetõttu ei oleks neis asjades võimalik ka sihtotstarbelist kohustust määrata.»
Justiitsministeerium: seadus võimaldab küll
Justiitsministeeriumilt saime aga hoopis teistsuguse vastuse. Ministeeriumi nimel vastas avalike suhete nõunik Britten Torstenberg, kelle sõnul annab seadus maksete suunamiseks laiema võimaluse. «Seadus ei keela suunata summasid ka riigikaitsesse, kui see on põhjendatud. Seaduslik alus selleks tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 202 lõige 2 punkt 2st. Selline tasumise võimalus on seaduses alates 2004. aastast, mil kriminaalmenetluse seadustik jõustus,» märkis Torstenberg.
Seaduse tekst: makse üldsuse huvides, sealhulgas riigikaitsesse
Vaidluse keskmes olev kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 202 lõige 2 punkt 2 kõlab järgmiselt:
«Paragrahv 202 lõige 2 punkt 2 – Menetluse lõpetamisel võib prokuratuur panna kahtlustatavale kohustuseks
2) maksta kindlaksmääratud rahasumma riigi tuludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.»
See säte on seaduses olnud olemas alates kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisest 1. juulil 2004. aastast.
Justiitsministeeriumi hinnangul ei välista seadus, et riigikaitse võib kuuluda «üldsuse huvide» hulka, kui see on sisuliselt põhjendatud ja prokuratuur peab selle asjakohaseks.
Kuidas valitakse aga MTÜd ja makse suurus?
Prokuratuur selgitas, et oportuniteedi makse määramisel kasutatakse tehnilist süsteemi, mis valib toetuse saava organisatsiooni maksusoodustusega isikute nimekirjast, lähtudes teo valdkonnast ja piirkonnast. Tegemist on automaatse lahendusega, et vältida kallutatust ja tagada võrdsus.
Ka makse suurus määratakse iga juhtumi puhul individuaalselt, võttes arvesse süüteo raskust, tekitatud kahju ja kahtlustatava majanduslikku olukorda. Prokuratuur rõhutas, et oportuniteedi eesmärk ei ole õiguse «väljaostmine», vaid karistuspoliitiline paindlikkus, kus kergemate süütegude korral saab saavutada mõju muude kohustuste kaudu.
Lugu jätkub
«Kuuuurija» on palunud riigi peaprokurör Astrid Asil käsitleda teemat ka teleintervjuus, et pakkuda avalikkusele võimalust kuulda otse allikast, miks seaduses lubatud suunamise võimalusi praktikas ei rakendata.
Kas tegemist on õigusliku tõlgenduse erisuse, ametkondliku inertsuse või poliitilise ettevaatlikkusega? Küsimus jääb aga vastuseta – seni, kuni avalikkusel puudub täielik läbipaistvus selle kohta, kes otsustab ja kelle kasuks.
14.05.2025 seisuga määratud kohustuste kogusumma on 115 533 eurot.
Ühingud, mille kasuks on seni kohustusi määratud, on valdavalt tegutsenud järgmistes valdkondades:
lapsed: 21 461,54 eurot
sotsiaalvaldkond: 17 235,30 eurot
sport: 14 561,26 eurot
loomad: 15 215,28 eurot
Ühingud, mille kasuks on seni kohustusi määratud, on valdavalt tegutsenud järgmistes piirkondades:
üle Eesti: 46 954,00 eurot
Pärnu maakond: 14 229,63 eurot
Harju maakond: 14 164,63 eurot
Ida-Viru maakond: 8983,87 eurot
Tartu maakond: 7403,71 eurot