:format(webp)/nginx/o/2024/11/27/16510584t1h5962.png)
«Kuidas saab kasvava võsa väärtust hinnata puiduhakke hinnaga?» küsib metsakonsultant Toomas Rämman, kommenteerides esmaspäeval eetris olnud «Kuuuurija» saadet ja Järva valla esitatud kahjunõuet. «Minu hinnangul on kahjunõude suurusjärk antud juhul vaieldav,» leiab ta.
Esmaspäevases «Kuuuurija» saates rääkis üks perekond sellest, kuidas vallavõim neid väidetavalt kiusab. Nimelt on perekond aastakümneid valla maa peal Aravete krossirada pidanud. Nüüd äkitselt süüdistab Järva vald neid aga prügimajanduse eiramises ja ebaseaduslikes raietöödes. Mehe enda sõnul lõigati võpsikut aga selleks, et puhastada 24 ha suurusel kinnistul asuvat kestvuskrossi rada võsast ja tuulega rajale langenud puudest.
«Uues teates seisis, et oleme toime pannud varguse ning metsa varastanud. Mingi ekspert käis ja ütles, et 2500 euro eest on võetud puid ja võsa ning saime ligi 10 000 eurot trahvi. Me lõikame küll puid. Viimati kaks aastat tagasi ja nüüd siis avastasid, nagu me oleks käinud metsavargil,» rääkis Tuljo esmaspäevases saates.
Loe pikemalt siit:
/nginx/o/2024/11/27/16510585t1h347c.png)
Nii nõuab Järva vald Aravete krossiraja haldajalt umbes 10 000 eurot 60 tihumeetri võsa eest, millest oleks saanud umbes 167 m³ puiduhaket.
«Täpsema kahju hindamiseks tellis vald OÜ-lt Metsabüroo ekspertiisi, mis tuvastas, et raietöö tagajärjel on viimastel aastatel omastatud kokku 167m³ puiduhaket ja 7,7 tihumeetrit kuuse küttepuitu, mille väärtuseks hindas ekspertiis RMK 2022. aasta hinnakirja alusel 9607 eurot,» selgitas vald enda nõuet.
Loe valla seisukohta nõude asjus siit:
Metsakonsultant Toomas Rämman Metsaost.eu-st märgib pärast ekspertiisiga tutvumist alustuseks, et 2022. aasta oli puiduturul pöörane ja enamik puidusortimente purustas kõik senised hinnarekordid, sealhulgas ka hakkepuit ja küttepuit. «Arvestades eelnevat ja seda, et OÜ Metsabüroo poolt esitatud andmed on hinnangulised, siis võib aktis välja toodud numbritega üldjoontes nõustuda,» ütleb ta
Küll aga tekitab temas küsimusi Järva vallavalitsuse esitatud kahjunõue.
Loe ka:
«Kui rentnik sai omastatud võsamaterjali ja küttepuidu müügist hinnangulist tulu summas 2682 eurot, siis mille alusel nõutakse temalt 9607 eurot?» viskab ta küsimuse õhku. «Toome näiteks, et kui omavalitsus ise oleks kõnealusel kinnistul sarnases mahus raietöid teostanud ja võrreldava puidusortimendi realiseerinud, siis oleks hinnanguline müügitulu jäänud samuti 2682 euro kanti. Kahjunõudes on võetud aluseks puiduhakke väärtus lõpptarbija juures (katlamajas). Kuidas saab kasvava võsa väärtust hinnata puiduhakke hinnaga? Kuhu on vahepealt kadunud kasvava võsa raie, kokkuveo, hakkimise, transpordi jt kulud? Siit võiks teemat juba edasi arendada ja väita, et puiduhaket saab kasutada ka puitbriketi tootmiseks ja võtta kahjunõude aluseks puitbriketi letihind Bauhofis.»
«Antud näite varal tundub täiesti võimalik, et näiteks juhul, kui ma jään vahele taluniku põllult peetide vargusega, siis kahjunõude aluseks võetakse marineeritud peedikuubikute hind Selveris, mitte toorpeedi keskmine kokkuostuhind, millest on maha arvestatud kulud, mis kaasnevad peetide jõudmisega põllult kokkuostupunkti,» toob ta illustreeriva näite.
«Kummalisemaks läheb asi aga väidetavalt omastatud küttepuidu väärtusest rääkides. Siinkohal tuuakse küttepuidu väärtuseks 305 eurot vahelaos (küttepuidu palgi kokkuostja laos). Kui võsamaterjali puhul kasutati puiduhakke sisseostuhinda lõpptarbija (katlamaja) juures, siis antud juhul oleks ju kohane kasutada lõhutud halupuude turuhinda lõpptarbijatele, mitte kolmemeetrise küttepuupalgi hinda kusagil vahelaos. Minu hinnangul on kahjunõude suurusjärk antud juhul vaieldav.»
/nginx/o/2024/11/27/16510586t1hd664.png)
Raietöid tegev ettevõte Puiduhake OÜ sõnab kõnealusest teemast rääkides, et võsa saab müüa erineva hinnaga.«Kolm kuni viis eurot (tihumeetri eest) saab maksta kasvava korraliku jämeda võsa eest, millest võiks küttepuud lõigata,» ütleb ta. «Lisaks on oluline saadav kogus, sest masinad vaja ju kohale vedada ning hiljem minema, mis on samuti kulu,» lisab ettevõtte omanik Erkki Naabel.
:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)