:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/25/14718393t1h6ac4.jpg)
Euroopa suurima energiaettevõtte Uniperi päästmiseks investeerib Saksa riik 15 miljardit eurot ja omandab seeläbi 30. protsendilise osaluse. See tähendab, et Uniperi emaettevõtte Fortumi osalus väheneb 56 protsendini.
Fortum müüs sakslastele soodsa gaasi pakkumise pärast ka oma Eestis olevad varad
Saksa energiafirma Uniperi igapäevane kahjum on kõrgetest maagaasi hindadest tingitult 50 miljonit eurot. Uniperi kahjumi peavad kinni maksma aga meie naabrid ehk Soome maksumaksjad. Miks just soomlased, loe SIIT!
Uniperi päästepakett näeb ette, et emiteeritakse täiendavalt aktsiaid, mille omanikuks saab Saksa riik. Sedapsi lahjeneb Fortumi osalus 56 protsendile.
Fortumi pressikonverentsil, mida vahendas Helsingin Sanomat, sõnas Fortumi tegevjuht Markus Rauramo, et Saksa valitsus on valmis Uniperi päästmiseks välja käima kuni 17 miljardit eurot. Abipaketi peab aga heaks kiitma Euroopa Liidu Komisjon.
Jaanuaris, veel enne Ukraina kriisi, andis Fortum Uniperile emaettevõttena kaheksa miljardit eurot laenu ja seda just kõrgest energiakandjate hinnast tuleneva kahjumi katteks. Lisaks avati ka uued krediidiliinid kahe miljoni euro ulatuses Saksa riigipangas KfW. Otsuse taga oli Fortumi juhatus. Nüüd aga annab KfW pank Uniperile täiendavad seitse miljardit eurot.
/nginx/o/2022/07/25/14718444t1h2554.jpg)
Abipaketi üllatus
Saksa valitsuse üks üllatav tingimus Uniperi abipaketis oli, et firma peab tagasi võtma hagi Hollandi riigi vastu. Nimelt kaebas Uniper Hollandi valitsuse otsuse sulgeda kivisöe elektrijaamad kohtusse.
Uniper ehitas Hollandis Maasvlakeni uue kivisöejaama 2016. aastal. Samas otsustas Holland sulgeda kivisöel töötavad elektrijaamad 2030. aastal.
Saksamaa liidukantsler Scholz teatas, et Uniperil lubatakse siirdada kõrgenenud gaasihinnad tarbijatele ja tavaline neljaliikmeline pere peab gaasi eest maksma aastas rohkem 200-300 eurot, vahendab Reuters.
Uniperi ostuks saadud raha
Raha Uniperi ostuks sai Fortum tehingutest, kui müüs 2014-2015 Soome, Rootsi ja Norra elektrivõrgud. Seda kokku 9,5 miljardi euro eest.
See ei ole aga kõik. Nimelt saadi Helsingin Sanomate arvestuste kohaselt müüdud varade eest kokku 16 miljardit eurot. Suurimad tehingud peale elektrivõrkude müügi on olnud kaugkütte võrkude müük Soomes, Rootsis ja Baltikumis. Lisaks on müüdud päikseparke Indias ja tuuleparke Põhjamaades.