Nutioskamatu vanaproua on jäänud osaliselt arstiabita, kuna ei oska pilti teha

Tallinn, 31.07.2019. Pensionär. Eakas. Jalutuskepp. Old person with a cane, hands of older person. Foto Tiina Oja, Postimees Grupp FOTO: Tiina Oja Foto: Tiina Oja

84-aastane vanaproua kurdab, et ei saa enam nahaarsti visiidile pärast seda, kui eelnevalt määratud mittetoiminud ravikuur läbi sai, sest arstid on nõus vaatama vaid fotot tema näost. «Keegi ei tea mis mu näol on, kas herpes või vöötohatis, aga ma näen välja nagu kärnkonn!»

Milvi (nimi muudetud, toimetusele teada) pöördus septembri alguses Tartu nahakliiniku poole, et teada saada, mis need koledad ja sügelevad laigud tema näos on. «Mulle määrati ravim, mida siis 14 päeva tarvitasin, kuid see ei aidanud mind,» on proua oma laigulise näoga püsti hädas.

17. septembril helistas Milvi sõnul arst talle, sest nii nad esimesel visiidil ka kokku leppisid. Arst loomulikult oli uurinud, kuidas ravikuur on toiminud, kuid proual polnud arstile positiivseid vastuseid. Pigem oli olukord hullemaks läinud.

«Endiselt ei suuda arstid mulle öelda, mis haigus mu näo peal siis lõppude lõpuks on. Telefoni teel ütles arst, et kontrollib, kas mu ravimikogus on ikka õige. Kas seda ei oleks pidanud ta kohe tegema, mitte siis, kui kuur läbi on? Veel – oleks pidanud kohe mulle uue aja kontrollimiseks lisama,» on Milvi tegelikult üpriski segaduses.

Vöötohatis kehal. Pilt on illustreeriv ja osaliselt häiriv. Foto: Shutterstock

Kuna proua pole endiselt saanud teada, mis haigus teda ründab, soovis ta arstiga uut kohtumist, mida ta aga ei saanud. «Mulle öeldi, et ma läheksin perearsti juurde, kes mu näost pildi teeb ja perearst siis konsulteerivat ise nahaarstiga. Nahahaigusi pildi järgi diagnoosida on naeruväärne, eriti siis, kui juba esimesel korral silmast silma kohtumisel ei suudetud seda tuvastada,» sooviks Milvi siiski arstiga isiklikult kohtuda.

Kohtumist soovib ta ka seetõttu, et tema perearst samuti ei oska pilte teha ning  on suunanud Milvi lastelaste poole, kellelt pildistamise osas abi küsida. «Mu lapselapsed elavad kaugel ja ei saa nii tihti käia. Kas nüüd jään ma abita, sest ei oska pilti teha? Kas on raske leida see viis minutit, et mulle pilk peale heita?» pettus Milvi arstiabis.

Küsisime selgitusi ka Tartu Ülikooli kliinikumilt, kelle nahakliinikus proua käis. Kuna teiste inimeste isikuandmeid haigla jagada ei saa ega tohi, vastati meile veidi üldisemalt.

«Saan selgitada üldisemalt, kuidas on võimalik nahaarstile aega broneerida. Nii nagu igale eriarstile, tuleb nahaarstile aeg broneerida etteregistreerimise keskuse kaudu, praegusel hetkel on järjekord 3 kuud.

Seoses Teie poolt esile toodud juhtumiga: esiteks, kui patsiendi probleem on erakorraline, siis tuleks esmalt pöörduda perearstile, kes patsiendi üle vaatab ja seejärel otsustab, kas oskab ise patsienti aidata või vajab patsient eriarsti erakorralist visiiti, milleks teeb perearst saatekirja e-konsultatsiooniks nahaarstile.

Teiseks, e-konsultatsioon toimub perearsti ja nahaarsti vahel, kus perearst kirjeldab saatekirjas haigusega seotud infot ja teeb fotod lööbest. Foto on vajalik saamaks aru lööbe ulatusest, selle väljanägemisest ning hinnangu tegemiseks, kas patsient kvalifitseerub ka eriarsti arvates erakorralist ravi vajajaks,» selgitas meile nahahaiguste kliiniku osakonnajuhataja Ene Pärna.