/nginx/o/2025/04/13/16775500t1h6eea.jpg)
Tartus Variku tänaval inimelu nõudnud põleng pani suitsuanduritele mõtlema kogu kogukonna. «Kohutavalt kurb uudis,» ütleb 86-aastane Rein, kes kontrollis peale naabrimehe surma kõik suitsuandurid kodus üle. Inimelu nõudnud tulekahju sai alguse suitsukonist.
Tartu äärelinnas Variku tänaval on päikselise pühapäeva keskpäeval vaikne. Siin seal hauguvad vaid mõned suuremad koerad ja minust mööduvad emad kärudega.
Variku tänav asub Tartu kutsehariduskeskuse lähedal ja kesklinn jääb siit linnulennult paari kilomeetri kaugusele.
Vaikne ja tore mees
Seitsmekümnendatel ehitatud paarismaja, kus toimus kolmapäeva pärastlõunal traagiline põleng, mattub kirbe suitsuhaisu alla. Põlengusse sattunud maja tunnebki tänaval ära selle järgi, et kõigepealt lööb ninna põlengu järel tekkinud hais ja alles seejärel jääb silma pruunikat värvi tulekahjusse sattunud maja, mille ette on ilmselt päästjad toonud majast külmkapi ja mikrolaineahju.
Kohalikud elanikud muutuvad inimelu nõudnud põlengust rääkides kurvaks. «Ta oli väga vaikne mees. Ajas nii-öelda oma asja. Aga seda me teadsime kõik siin, et ta oli olnud kuldsete kätega mees,» teatab üks naabritest. «Ta vist oli aasta tagasi koondatud ja see mõjus üsna laastavalt!»
Väidetavalt oli põleng alguse saanud suitsukonist, mis sütitas aga sellise tulekahju, et päästjad pidid kustutama lahtist leeki, mis oli surunud end läbi katuse.
Inimest päästa ei õnnestunud
«Väljakutse tehti kell 14.59 ja tuletõrje oli siin koha peal juba paar minutit pärast kolme ehk kesklinnast jõudsid nad siia meie juurde vähem kui viie minutiga, aga kahjuks inimest enam päästa ei õnnestunud,» räägib paar maja põlengust eemal elav mees. Tema teada olid päästjate saabumisel toad sinist suitsu paksult täis ja suitsukoni oli ilmselt vindunud seal pikalt enne kui see suurele tulele alguse tegi. «Ta võis olla juba tunde seal vingu sees olnud,» lisab kohalik elanik.
«Tol päeva oli ka tohutu tuul, mis peksis seda leeki suuremaks ja eks päästjatel oli põlengu kustutamisega tükk tegemist,» lisab kohalik ja ütleb, et poeg tegi peale päästjate saabumisest ka lühikese video.
86-aastane Rein elab samuti põlenud majast vaid paarisaja meetri kaugusel. «Mina teda ei tundnud, aga minu teada ta töötas taksojuhina. Vaikne ja tore mees oli. Kellelgi temaga mingeid probleeme ei olnud,» selgitab vanahärra. Kurb uudis pani vana meest aga mõtlema ka omaenda suitsuandurite peale.
«Mul on majas kaks tükki neid. Kontrollisin kohe järele, kas need töötavad. Kui andurid oleksid põlenud majas töötanud, siis ta oleks ju elus! Need tuleb ikka üle kontrollida. Elupäästvad asjad. Selline rumal õnnetus, selle oleksid need vidinad ju ära hoidnud,» mõtiskleb Rein ja paneb ka kõigi teiste südamele suitsuandurid endale muretseda ja neid aeg-ajalt kontrollida.
Tõnu (nimi muudetud, toimetusele teada) elab samuti põlenud majast kiviviske kaugusel. «Ma olin temast viis aastat umbes vanem ja lapsena me koos ei mänginud, aga kogu elu ta siin elas,» mäletab 62-aastane mees. «Kellegagi ta raksus ei olnud. Viimasel ajal sõitis taksot, korralik inimene oli. Ei tea, kuidas see suits siis niimoodi põlema läks... See on üks väga kurb lugu!»