:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/03/16753731t1hcadb.jpg)
Möödunud nädalal avastati Tartu vangla kinnipeetavalt mobiiltelefon, millega ta oli väidetavalt toime pannud kelmusi. «Kes toob tagasi need rahad, mida inimesed kaotasid kelmile, kes istub seal niigi meie maksumaksjate rahade eest?» ärritas see olukord üht lugejat.
Kuidas on võimalik kinnipidamisasutusse keelatud asju smugeldada ja kuidas vangla seda tõkestab, selgitas justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakonna nõunik.
Pärast seda, kui Tartu vanglas aset leidnud juhtum leheveergudele jõudis, kirjutas toimetusele üks lugeja:
«Nimelt on infot, et Tartu vanglas leidis aset juhtum, kus eeluuritav pani toime kelmusi otse vanglamüüride vahelt. Inimesed kaotasid taas tuhandeid eurosid! Seega tekib küsimus, miks meie, maksumaksjad, maksame kinni vangla teeninduses olevate inimeste koolitusi, miks räägitakse, et maksumaksja raha kulutatakse selleks, et meie inimestel oleks turvalisem. Küll räägitakse, et maksumaksja raha eest soetatakse vanglale kuuluvaid turvaseadmeid ja koolitatakse parimaid valvureid.»
«Lisaks maksame meie, maksumaksjad, kinni kinnipeetavate sooja toa, kolm korda päevas sooja ja mitmekesise toidu, ka arstikulud kuuluvad sinna: eriarstid, psühholoogid, psühhiaatrid, hambaarstid. See tuleb kõik ju meie taskust. Siit tekibki küsimus, kuidas on võimalik, et suudetakse ikkagi toime panna kelmusi vanglamüüride vahelt. Miks see on võimalik, kui maksumaksja rahade eest on soetatud nii häid seadmeid ja on koolitatud inimesi selleks, et seda ei saaks juhtuda?»
«Eelmisel nädalal kaotas nii mõnigi inimene raha kelmile, kes on Tartu vanglas eeluuritav. Kasutades selleks vaid mobiiltelefoni. Tekib küsimus, kuidas saab sattuda selline telefon, millega on võimalik kelmil saata pilte, videoid, arveid, kasutades selleks erinevaid programme.»
Elu24 avaldas 3. aprillil, et Tartu vanglasse smugeldati mobiiltelefon, millega väidetavalt pettis kamp kinnipeetavaid kodanikelt raha välja. «Tavakodanikelt on välja pressitud juba hulk raha, kümneid tuhandeid!» väitis kinnipeetav toimetusele.
Tartu vangla teabe- ja uurimisosakonna juhataja Argo Mikk möönis, et 18. märtsil tõepoolest leiti ja konfiskeeriti Tartu vanglas vahistatu läbiotsimisel riiete alla peidetud mobiiltelefon. «Sellised juhud, kus mobiiltelefone smugeldatakse või proovitakse vanglatesse tuua, on siiski haruharvad, aastas üks kuni kaks juhtu,» sõnas Mikk.
«Kes peaks selle eest vastutama? Aga kes? Kas taaskord leitakse, et valvurid on teinud oma tööd halvasti ja vallandatakse mõni valvuritest? Kahjuks ei saa, sest antud kuritegude jada kestis nädalaid. Ei tahaks uskuda, et selle eest vastutavad valvurid, sest neist on Tartu vanglas niigi puudus ja valvur ei tohiks selle eest vastutada.»
«Ainult vabandused, et ikka tuleb ette olukordi, kus kinnipeetavate kätte satuvad esemed, mis pole lubatud. See ei ole piisav vabandus, sest antud hetkel, kus inimesed on kaotanud tuhandeid eurosi ühele kelmile. Milleks me oleme pidanud maksma makse, et end turvaliselt tunda?»
«Sooviks teada, kuidas vastutab selle olukorra eest julgeolekujuht, kas ta koondatakse, vallandatakse või astub ise ametist tagasi. Tema tegemata/lohaka töö tõttu. Kas tema toob tagasi rahad, mida inimesed on kaotanud kelmile, kes istub seal niigi meie maksumaksjate rahade eest? Või leitakse mõni valvuritest ja koondatakse/ vallandatakse valvur? Valvur, kes peab antud hetkel Tartu vanglas tegelema korraga 10–30 kinnipeetavaga. Vangla kokkuhoiu poliitika tõttu!»
«Kindlasti maksumaksjad soovivad vastuseid, mis saab antud ametnikuga, sest see prohmakas läks päris kalliks maksma mõnele kannatanule. Leian, et antud ametnik peaks mõtlema ameti vahetusele. Sest me ei räägi siin hetkel suitsupaki sisse smugeldamisest, vaid telefonist, millega annab tekitada nii suuri kahjusid ja seda mitmete nädalate vältel.»
«Antud juhtumi puhul, nagu eelnevalt mainisin, kestis selline tegevus nädalaid, mitte tunde või päevi. Ja vastata, et kahetsusväärsusega peame tunnistama, et nii see oli ja proovime paremini. See ei ole vastus sellele!»
«Vangla ei ole asutus nagu Rimi, Euronics või muu selline ettevõtte. Meeletud rahad on raisatud, et kinnipeetavatel EI OLEKS võimalik midagi sisse smugeldada. Aga et sisse smugeldada ja seal veel mõnusalt rahva raha eest suppi süües on kelmil võimalik enda taskuid uuesti täita rahaga, on väga valus minu kõrvadele kuulda.»
Justiits- ja digiministeeriumi vanglate osakonna nõunik Argo Kruusmaa selgitab, et ehkki vanglad on turvatud ja kontrollitud keskkonnad, on oluline mõista, et iga päev tehakse seal tööd kinnipeetavatega, kes on juba varem toime pannud raskeid kuritegusid – sealhulgas kelmusi, pettuseid ja uimastitega seotud süütegusid. «Kiusatus jätkata samal rajal ei kao üleöö ka suletud asutuses.»
Ta tõdeb, et Eesti vanglatesse jõuab aastas siiski mõnel juhul keelatud aineid või esemeid hoolimata karmist kontrollist. Suurem osa saadakse siiski kätte enne kinnipeetavateni jõudmist.
Kasutatakse lähedasi ja tuttavaid
Kruusmaa nendib, et kinnipeetavad püüavad üha leidlikumalt leida viise, kuidas keelatu sisse smugeldada. Peamiselt mõjutades selleks oma lähedasi ja tuttavaid, kes neile keelatud esemeid püüavad toimetada.
«Just see on meie vaates kõige keerulisem, sest lähedase roll vangistuses viibivale inimesele peaks olema ennekõike toetamine, mitte õigusrikkumiste toimepanemisele ja sõltuvuste toitmisele kaasa aitamine.»
Ta toob välja, et smugeldamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: pakkide ja kirjasaadetiste kaudu, kuhu peidetakse narkootikume, tubakat või elektroonikaseadmeid (nt mälukaardid); lähedaste kokkusaamiste kaudu, sh kehaõõnsustesse või riietesse peidetuna.
:format(webp)/nginx/o/2025/01/16/16597737t1hf747.jpg)
2023. aastal eemaldati kinnipeetavatele mõeldud kirjadest ja pakkidest tuhandeid keelatud esemeid, sealhulgas nikotiiniplaastreid, mälukaarte ja mikro-SD-kaarte.
«Paljud asjad on siiski õnneks saadetud teadmatusest, sest sageli see, mis justkui tavaühiskonnas on tavapärane asi, on vanglas keelatud (näiteks närimiskumm, muusikaga õnnitluskaart või ravimid). Vanglatesse püütakse salaja tuua ka nutitelefone, ent seda tuleb ette mõnel üksikul juhul aastas.»
Kruusmaa toob välja, et ehkki turvakontroll vanglas on range ja mitmekihiline, ei ole see piisav.
«Kõigile kinnipeetavatele tehakse vanglasse saabumisel narkotest ja nende esemed kontrollitakse põhjalikult, riided ja kehapinnad vaadatakse üle röntgen- või muu tehnilise kontrolliga, regulaarselt tehakse läbiotsimisi kambrites ja isiklike esemete hulgas. Samuti läbivad kontrolli külastajad, sarnaselt lennujaama turvareeglitele. Põhjendatud juhtudel kontrollitakse külastajaid täiendavalt ametnike poolt. Jälgitakse ka kinnipeetavate omavahelisi suhteid, et märgata võimalikke kahtlaseid tegevusi.»
Küll aga tõdeb ta, et külastajatele praegu kinnipeetavatele sarnast läbiotsimist ei tehta, vaid nad otsitakse läbi vaid põhjendatud juhtudel. «Kõige lihtsam võrdlus oleks lennujaama turvakontroll, üleriided saadetakse läbi aparaadi, läbitakse metallidetektor ja tehakse kontroll narkokoeraga. Enamasti püütakse keelatuid esemeid peita kehaõõnsustesse ning riiete ja jalatsite sisse.»
2023. aastal alustati näiteks 16 menetlust keelatud ainete sisse toimetamise katse eest.
«Kelmuste ja petuskeemide tuvastamise korral rakendatakse uurimisasutuse pädevust ning algatatakse vastav menetlus. Samuti on vanglal kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud aluse olemasolul võimalik läbi viia erinevaid jälitustoiminguid, et koguda vajalikke tõendeid. Kui menetluse käigus tuvastatakse isikud, kes vanglasse keelatud aineid või esemeid organiseerivad, siis võetakse nad vastutusele. Kui vanglasse toimetada püütud keelatu puhul on tegemist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjas oleva ainega, siis järgneb sellele kriminaalvastutus, olenemata aine kogusest ja sellest, kas tegu jäi katse staadiumisse või mitte.»
«Isik vastutab süüteo eest ka siis, kui leitud esemed ei jõua kinnipeetavani, seda ühtlasi ka kirjast või pakist. Varasemalt oli võimalik isikut keelatud esemete vanglasse toimetamise eest vastutusele võtta üksnes juhul, kui keelatud ese kinnipeetavale üle antakse. Seda ka siis, kui inimene süstemaatiliselt teole suunatud katseid toime paneb.»
«Kuigi turvatehnoloogia areneb ja ametnikke koolitatakse pidevalt, ei ole ükski süsteem täiesti immuunne pahatahtliku kavatsuse ja kavaluse vastu. Küll aga tegeleb vanglateenistus selle nimel, et iga rikkumine saaks avastatud ja iga süüdlane vastutusele võetud.»