Täpselt nädala aega tagasi reede õhtul mängis 17-aastane Fredy koos ema ja vennaga kaarte. Kõik tundus olevat temaga hästi. Südaöö paiku läks noormees sõpradega välja ja tagasi koju ta enam elavana ei tulnudki. Fredy ema Katrini süda on kümneks miljoniks tükiks.
«Ma ei suuda seda valu kirjeldada!» ütleb Fredy ema, kes käis eile samuti koos SA Kadunud vabatahtlikega poega otsimas. Otsingud algasid juba eile hommikul kell kaheksa, aga Katrin ühines nendega kell 10.
«Ma olin otsingutel terve päeva ja liikusin umbes poole kaheksa paiku sõbranna auto juurde ja sõitsime koos otsingugrupiga staapi. See asub sealsamas piimakombinaadi lähedal.»
Kuigi SA Kadunud vabatahtlikud olid piimakombinaadi kõrval olevat tiigi ümbrust mitmeid kordi kontrollinud, siis miski sinna sissekukkumisele varem ei viidanud. «Kõik muutus hetkel, kui vabatahtlikud leidsid tiigi servalt Fredy kõrvaklapid. Siis saadetigi kohale tuukrid,» räägib ema, kes ise sel hetkel enam tiigi juures ei viibinud. Naise sõnul on tegu üsna sügava veekoguga, millel on peal kirmes jääd.
«Kui ma nägin oma õde ja kiirabiautot, siis ma mõistsin, mis on juhtunud, ja hakkasin hüsteeriliselt karjuma! Sellel hetkel ma ei suutnud isegi nutta, sest nii valus oli. Pisarad tulid alles mõni hetk hiljem,» räägib noormehe ema.
«Ma pole isegi suutnud täna öösel üksi olla, minu juures on olnud sõbrannad mulle moraalseks toeks,» selgitas südamevalus naine.
Mis Fredyga täpselt juhtus, seda selgitab lähiajal politsei. «Minu valu pole võimalik sõnadesse panna,» ütleb ema Katrin.
«Kuuuurija» meeskond avaldab Fredy lähedastele ja tema perekonnale sügavat kaastunnet.