:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7491093t1hcc47.jpg)
«Kuuuurijaga» võttis ühendust 65-aastane Toivo, kes väidab, et ei saanud poes endale saiapätsi osta. «Mul oli täpne raha, kuid see ümardati kassas suuremaks.» Mehe arvates on tegemist vargusega ja just kõige nõrgemate tagant. Uurisime erinevatelt kauplustelt ja Eesti Pangalt, kuidas nemad olukorda näevad.
Toivo rääkis «Kuuuurija» toimetusele, et vaese pensionärina tunneb ta hindade ümardamise tõttu poes käies ebavõrdsust ning on uues seadusemuudatuses pettunud.
«Minu pension on 650 eurot, igasugused elektri-, vee-, ja muu seesugused arved on mul kuus 250 eurot. Nüüd siis veel automaks, mis mul on aastas 78 eurot ning lisaks autokindlustus 148 eurot aastast ja kõik muud maksud, mis nüüd tõusevad, teevad olukorra veelgi raskemaks,» kirjeldab mees oma majanduslikku olukorda.
Ühes kuus püüab ta enda sõnul hakkama saada vaid ühe paagitäie kütusega, sest vastasel juhul ei jätku tal piisavalt raha toidu jaoks. «Sõitmata ka ei saa olla, muidu olengi siin ühetoalise seinte vahel lõksus ja muust maailmast eraldunud. Ka toidu puhul olen pidanud pajudest toodetest loobuma. Söön seda, milleks raha jätkub.»
Iga sent loeb
Nüüd aasta esimestel päevadel toidupoodi minnes läks Toivol enda sõnul aga hari punaseks. «Mul oli täpne raha, et 98 senti maksev saiapäts osta, kuid kassas selgus, et see kaks senti kallim. «Seetõttu jäi mul see saiapäts ostmata,» kurdab mees.
Ta leiab, et hinnad võiksid olla ümardatud juba hinnasiltidel, sest muidu tekib inimestel segadus, eriti just eakatel. Teiseks on tema arvates tegemist varastamisega ja seda just kõige nõrgemate tagant. «Vahel ongi meil vaestel taskus vaid need viimased maast leitud kopikad saiapätsi jaoks ja nüüd ei saa sedagi,» on Toivo nördinud.
Veel lisab ta, et sularaha on tegelikult väga vajalik, sest tehnika peale tema sõnul väga lootma jääda ei tohiks. «Saan aru, et soovitakse kaardimaksetele üleminemist, kuid tihtipeale on olnud poodides tõrkeid ja kaardiga maksta pole võimalik ning õhtusöök on poodi jäänud. Sularaha peale saab aga kindel olla, kuid nüüd karistatakse neid, kes seda kasutavad. Arusaadav, et kaardimaksetega on võimalik inimeste ostukäitumist ja sissetulekuid paremini jälgida. Kuid see ei ole õige,» sõnab mees lõpetuseks.
Kauplused mõistavad inimeste muret
Uurisime erinevatelt kauplustelt, kas nende arvates on tegu ebavõrdsusega ning mida plaanivad nad ette võtta, et kõik kliendid end sisseoste tehes hästi tunneksid. Kõik kauplused rõhutavad, et ümardamisreegel põhineb riiklikul otsusel ning seda rakendatakse ühtemoodi kõigile kaupmeestele ja klientidele.
«Prisma mõistab muret, mida sularaha ümardamise reegel võib tekitada, eriti nende seas, kes peavad oma eelarvet hoolikalt planeerima. Ümardamine toimub vaid sularahas makstes ja seda rakendatakse ainult ostu lõppsummale, mitte üksikutele toodetele. Kaardimaksete puhul saab klient alati tasuda täpse, ümardamata summa. Kuna tänapäeval makstakse pensionid enamasti pangakontole ja enamikul pensionäridest on olemas pangakaart, pakub kaardimakse mugavat ja täpset alternatiivi sularahale. See välistab ümardamise ja tagab, et klient maksab täpselt ostetud toodete eest. Prisma eesmärk on tagada, et kõik kliendid, olenemata nende makseviisist, tunneksid end meie kauplustes teretulnuna ja hästi teenindatuna. Samuti teeme oma parima, et hoida hinnad taskukohased ja pakkuda võimalikult laia valikut igas hinnaklassis,» kommenteerib Prisma Peremarket AS kommunikatsioonijuht Kertu Kärk.
«Kui me ümardaks iga toote hinda lähema 5 sendini, siis oma olemuselt oleks tegu hinnatõusuga kogu ostukorvi lõikes, sest teatavasti on kauplustes väga palju tooteid hinnasildil just 9-sendise hinnalõpuga. Seega, praeguse ümardamisreegli tulemusel muutub ostukorvi hind maksimaalselt kahe sendi ulatuses (seda üles- või allapoole), iga toote eraldi ümardamise puhul võib hinnatõusuks olla olenevalt toodete arvust juba oluliselt suurem summa. Kaardiga makstes ümardamine ei rakendu, seega väga hinnatundlikele klientidele võib see olla lahenduseks. Maxima kauplustes on kõikides kassades üleval ümardamist selgitav infomaterjal, lisaks annavad vajadusel sellekohaseid selgitusi ka meie teenindajad. Ümardamine on praegu uus nii meie klientidele kui ka töötajatele ning nagu iga uue asjaga, nõuab see veidi harjumist,» lisab Maxima Eesti OÜ kommunikatsioonijuht Janika Jaago.
Pensionärid pelgavad kaardimakseid
Toivo sõnul ei usalda aga suur osa pensionäre kaardimakseid ja eelistavad sularaha. Nii võtavadki tema sõnul paljud vanurid pensionipäeval kogu raha välja. «Paljudel puudub arvuti kasutamise oskus ning võibolla ei ole ka lähedasi selles osas abistamas. Nad kardavad, et äkki kaupmees petab neid ning võtab rohkem raha, aga neil puudub oskus seda kontrollida. Seetõttu on sularahaga maksmine nende jaoks kõige turvalisem,» lisab mees.
Nii mitmedki kaupmehed rääkisid mitteametlikult, et ümardamisreegel on suurendanud nende müüjate töökoormust, sest lisaks tavapärasele tööle peavad nad tegelema pideva selgitustööga ning samuti on müüjad just need, kes klientide pahameelelaviini osaks saavad. Lisaks on ettevõtted pidanud tegema müüjatele ka koolitusi, kuidas klientidele olukorda selgitada tuleks. Samuti lubavad nad tulla klientidele vastu nii palju, kui saavad.
/nginx/o/2024/12/22/16559358t1h9fef.jpg)
Kõik selleks, et vähendada ühe- ja kahesendiste tootmist
Möödunud aasta lõpus kirjutas hindade ümardamisest ka Elu24. Prismas jõuluoste tegev tallinlane märkas poes silti, mis tutvustas nüüd 1. jaanuarist kehtima hakanud ümardamisreeglit.
«Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eestis sularahaga maksmisel ümardamisreegel,» seisab Prisma kassa juures oleval sildil. «Kui ostja maksab sularahaga, ümardab müüja tema ostukorvi lõppsumma kassas üles- või allapoole lähima viie sendini. Nii on ostukorvi lõppsumma kuni kaks senti odavam või kallim.»
Sildil on toodud ka mitmed näited, kuidas summasid ümardama hakatakse.
Eesti Pank kirjutab kodulehel, et riigikogu on kiitnud heaks seadusemuudatuse, mille järgi ümardatakse alates 1. jaanuarist 2025 müügikohtades ostukorvi lõpphind lähima viie sendini.
Samuti selgitatakse seal, miks üldse sularahamakseid ümardatakse. «Ühe- ja kahesendiseid toota ja käidelda on kulukas, pealegi koormab see loodust. Kuna nende eest saab vähe osta, ei kasutata neid maksmisel peaaegu üldse. Seetõttu jäävad väikesed sendid kasutult seisma ega jõua tagasi ringlusse. Poodides on aga pisisente vaja, et anda kliendile täpne vahetusraha – just sel põhjusel on neid pidevalt juurde vermitud. Kui kehtestame ümardamisreegli, pole vaja enam uusi ühe- ja kahesendiseid toota,» selgitatakse Eesti Panga kodulehel.
Eesti Pank pole artikli avaldamise hetkeks veel oma kommentaari andnud. Lisame selle esimesel võimalusel.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)