Margus töötab ise Soomes, kuid kord kuus käib ta Eestis, täpsemalt Valgas, vaatamas oma isa, 75-aastast Gunnarit, kes elab Valga haigla hooldekodus.
Nii tegi ta ka novembri lõpus. Siis märkas Margus isa vasakul käel suurt sinikat. «Mõtlesin, et mis ometi juhtus?» meenutab mees.
«Käsi oli väga sinine. Küsisin hooldajalt, mis juhtus. Siis tema ütles, et ta sügas oma kätt ja läks nii... ütlesin, et nii ju ei saa. Siis helistasin juhatajale, öeldi, et ta kukkus. Küsisin, et kus kukkus – siis öeldi, et see ei ole minu asi, nemad vastutavad, mitte mina.»
Margus täpsustab, et ta isa sõidab ringi ratastooliga ning on puudega ja ise üldse ei räägi. «Ja nii öeldigi, et mul pole õigust teada, kuna ma pole isa hooldaja. Perearst helistas ja ütles, et võib minna isa vaatama, aga ta ei saa samuti minuga informatsiooni jagada, kuna mul õigus puudub.»
Nii polegi Margus enda sõnul hooldekodust siiani vastuseid saanud oma isa sinikate kohta. Siiski tegi ta mitmele poole avaldusi. Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis talle mõni päev enne jõulupühi teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta.
Esitatud avalduses soovis Margus kriminaalmenetluse algatamist Valga hooldekodu vastu, kuna tema isa Gunnaril on käed sinised ja talle hooldekodu töötajad valetavad.
«Olles tutvunud kuriteoteatega, olen seisukohal, et puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks, sest kurteokaebuses esitatud andmed ei sisalda viiteid kuriteotunnustele,» seisab prokuröri teatises, mis Margusele saadeti.