Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
Saada vihje

«MUL ON VÄGA ABI VAJA» Eestis enda poega otsinud Ukraina sõdur on endiselt vastusteta, kohtuveskid aga jahvatavad (1)

Ukraina sõdur otsib oma last Eestis.

Mõni kuu tagasi oli «Kuuuurija» saates lugu Ukrainast pärit sõdurist, kes otsis Eestis oma poega. Tänaseks on sellest kõigest möödas ligi viis kuud, ent muutunud ei ole isa sõnul justkui midagi. «Mitu aastat veel ootama peab?» küsib ta ahastusega. Pärnu maakohtu pressiesindaja kinnitab, et avaldus Ukraina apellatsioonikohtu otsuse tunnustamiseks on menetluses. 

«Kohtuotsuse järgi on mul õigus oma last näha, temaga rääkida ja koos aega veeta,» nentis 43-aastane Aleksander septembris olnud «Kuuuurija» saates, kui rääkis sellest, kuidas eksabikaasa väidetavalt vägisi temalt poja ära võttis ja siis nelja tuule poole põgenes.

Ehkki mehel on taskus Ukraina kohtuotsus, mille järgi on lapse hooldusõigus talle määratud, ei ole Aleksander arusaamatutel põhjustel oma poega ligi kolm aastat näinud. 

«Kuuuurija» saates sõnasid politseinikud, et Ukraina kohtu otsust nad aktsepteerida ei saa ja mehel tuleb see nii-öelda Eestis seadustada õigusabilepinguga Harju maakohtus. 

Seda kinnitas ka sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Marie Vildersen: «Üldjuhul on nii, et kui nad on kolmas riik, siis tuleb läbida kohtu kaudu tunnustusmenetlus ehk siis isik, kellele on Ukraina kohtus väljastatud määrus, peab Eesti kohtusse tegema tunnustuse taotluse ja siis Eesti kohus hakkab menetlema seda kohtumäärust.»

Loe pikemalt:

Seaduse mõistes isa, ametnike silmis mitte: Ukraina sõdur otsib Eestis juba mitu kuud temalt röövitud poega

Nüüd, mitme kuu möödudes, kirjutab Aleksander taas toimetusele.

«Mul on väga vaja teie abi, et avaldada see teave. Lapsega on kõik veelgi halvemaks läinud alates hetkest, kui ta viidi ära. Temast ei ole üldse mingit infot. Rapla kohus ei ole siiani tunnistanud Ukraina kohtu otsust ja venitab aega. Varsti saab juba aasta täis, kui nad ei tunnista otsust, mis on viivitamatult täidetav. Kas mäletate, kuidas ametnikud kõik kohtule viitasid? Mitu aastat veel ootama peab? 10, 20, mitte kunagi?»

«Laps ei peaks üldse kohtus olema! See on lihtsalt jõhker ja tekitab eluaegse trauma, kui ta üldse elus on. Ma ei saa üldse midagi teada. Mulle keelatakse temaga kohtuda. Kohus ei vaata asja läbi ja isegi kui vaatab, siis ei tunnista otsust. Nad ei lase kuidagi kontakti saada.» 

Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Maasik kinnitab, et Aleksandri avaldus Dnipro apellatsioonikohtu 28.11.2023 otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks on võetud Pärnu maakohtus 29. oktoobril menetlusse. Ta lisab, et kohus plaanib jõuda asjas lahendini hiljemalt uue aasta esimeste kuude jooksul, võimalik, et ka varem.

«Menetlus algas avaldusega, kus oli mitmeid puuduseid,» märgib Maasik. «Osaliselt said need kõrvaldatud. Kohus on suhelnud ka justiitsministeeriumiga, kes on osutanud kaasabi Ukraina keskasutustelt vajalike dokumentide väljanõudmiseks, muu hulgas tõestatud otsuse ärakirja originaaldokumendi saamiseks. Viimane on oluline, et kohus teaks, et tunnustamist ja täidetavaks tunnistamiseks taotletav otsus on ikka jõustunud (mitte tühistatud kõrgemas astmes),» selgitab Maasik. «Samuti vajas kohus dokumenti, millest nähtub, et kostja (laps või tema ema), kes ei osalenud protsessil, oli õigeaegselt ja nõuetekohases vormis kas või üks kord kätte saanud kohtukutse. Eeltoodud dokumentide esitamise nõuded tulenevad Luxembourgi konventsioonist (art 13).»

Pärnu maakohus.
Kommentaarid (1)
Tagasi üles