Päevatoimetaja:
Katrin Lust
Saada vihje

KOHTUTÄITUR KUKIL Üürileandjaga vägikaigast vedanud viie lapse ema: ei teagi, kas pannakse maja müüki, kus perega elame, või... (2)

Copy
Artikli foto
Foto: Kuvatõmmis saatest

«Täna olen järjega kohtutäituri juures!» räägib esmaspäeval «Kuuuurija» saates olnud viie lapse ema Karmen, kellelt nõutakse üüripinna «hävitamise» eest kopsakat summat. «Nüüd ei teagi, mis saab, kas ühel hetkel paneb kohtutäitur maja müüki, kus perega sees elame, või tehakse siiski maksegraafik,» muretseb suurpere ema.

Esmaspäeval rääkis «Kuuuurija» saates viie lapse ema Karmen Kupits, kuidas üürisid perega Saaremaal maja. Ehkki maja üle andes omanik Karmeni sõnul puudustele ei viidanud, tuli mõned päevad hiljem majaomanikult 23 500-eurone nõue pika nimekirjaga.

Näiteks tõi majaomanik välja, et määrdunud olid erinevate tubade seinad, aknalauad ja isegi ukseraamid. Lõhutud rulood ja ukselingid. Valge diivan oli muutunud kasutuskõlbmatuks. Vaibad ja kattemadratsid määrdunud. Kõige selle eest küsiti raha. Ka  näiteks lambipirnide vahetamise eest, väidetavalt kägisevate uste õlitamise ja katki tehtud WiFi-ruuteri antenni eest.

 «Ma ei ütle, et minust ei jää ju jälge maha, see ei ole ju võimalik, kindlasti jääb, mul on ju väiksed lapsed,» tunnistas küll Karmen saates, ent pidas majaomaniku nõuet jaburaks. «Midagi on ju loomulik kulu ka?» viskas ta õhku.

Kohtu kaudu nõudis majaomanik hüvitiseks pereemalt 12 645 eurot. Ringkonnakohus leidis selle aasta alguses, et Karmenil tuleb majaomanikule hüvitada üle 4300 euro. Lisaks viivised ja nii enda kui ka teatud ulatuses vastaspoole kohtukulud. Ka tagatiseks olnud 3500 eurost jäi naine ilma. «Kuuuurija» saates avaldas Karmen, et juba puhtalt tema enda kohtukulud küündivad ligi 10 000 euroni.

Loe pikemalt antud vaidlusest siit:

Viie lapsega pere jaoks lõppes maja üürimine kohtus: järsku tuli tähitud kiri, kus oli nõudeks 23 500 eurot

Järjega kohtutäituri juures

Pereema tunnistab, et on otsapidi kohtutäituri juures, kuivõrd ei ole jõustunud kohtuotsusest makset teinud. «Otsisin veel võimalusi, võtsin uue juristi, et äkki saab midagi teha,» selgitab ta, miks majaomaniku nõutud summat ära ei ole tasunud. Nüüdseks on sellele aga lisandunud ka kopsakad viivised. «Olen palunud maksegraafikut, et mis ja kuidas see olema hakkab,» ei ole Karmeni sõnul see veel siiani talle selge. Küll aga on ta juba kohtutäituriga viivuks kohtunud. 

«Ma mõistan, miks majaomanik kohtutäituri poole pöördus, aga et ta ei soovinud kompromissi, kuigi väidab, et on mõistev ja igati seaduskuulekas inimene...» ei suuda Karmen mõista.

Nii elab pere täna teadmatuses.

Karmen Kupits
Karmen Kupits Foto: Kuvatõmmis saatest

«Nüüd ei teagi, kuidas kohtutäitur käitub, kas pannakse maja müüki, kus perega sees elame, või tehakse siiski maksegraafik. Seadus annab iga alaealise lapse kohta üks kolmandik Eesti keskmisest palgast puutumatuse. Aga müüa maja, kus elavad alaealised lapsed!» ahastab ta. «Ka täna mind ka mingi seadus kaitseb?» 

Ka saates tõdes Karmen, et on pidanud kohtukulude tasumiseks lähedastelt ja pereliikmetelt raha laenama. «Maksan jupikaupa tagasi, ema käest, äia käest... Täna olen mina maksukohuslane, mul on kodus viis last, ma pean seda suutma maksta, aga reaalselt ma ei suuda seda maksta välja.»

Kuivõrd peres on alaealised lapsed, on Karmen pöördunud ka lastekaitse poole, ent abi ei loota ka sealt. «Et mismoodi seda maksegraafikut teha. Lootsin, et nad saavad ka valjemini sõna sekka öelda, et peab ka laste heaoluga arvestama, aga nad jäid täitsa nõutuks...»

Hoolimata keerulisest olukorrast sai Karmen pärast esmaspäeval eetris olnud saadet toetavaid kommentaare. «Mitmed kirjutasid, et sa oled nii julge... Aga mis mul enam on kaotada? Ma olen täna pidanud nii palju ressurssi jagama, aga mind ennast ei aita mitte keegi.»

Siinkohal soovib Karmen panna enda loost rääkides südamele, kui oluline on, et kõik protsessid, sealhulgas kinnisvara üleandmine ja vastuvõtmine, toimuksid mõlema poolega läbipaistvalt ja ühiselt. Kõik eelnevad puudused või vead peaksid olema ühiselt fikseeritud ja kirjalikult dokumenteeritud enne vastuvõtmist. «Sel moel oleks mõlemal osapoolel selge arusaam kinnisvara seisukorrast ja vastutustest. Kui üürileandjal on mure vara seisukorra pärast, peaksid kõik kontrollid ja dokumentatsioonid toimuma ühiselt üürnikuga, läbipaistvalt ja eelnevalt kokkulepitud ajal. See võimaldaks mõlemal poolel ausalt olukorda hinnata ja kõik puudused kirjalikult fikseerida, mitte ei toimuks salaja pildistamisi.»

Tagasi üles