:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/03/15236849t1hf269.jpg)
Ehkki kriminaalmenetlus pankrotistunud Jaanus Mutli varade varjamise asjus lõpetati – kuivõrd leiti, et tema kuritegelik tegevus ei olnud märkimisväärne – tuleb endisel abilinnapeal teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Otsuse kommenteerimise asemel saatis mees aga toimetusse tervisi.
Möödunud aasta märtsi alguses algatas prokuratuur pankrotistunud endise Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli asjus kriminaalmenetluse, seda paragrahvi alusel, mis käsitleb vara varjamist pankroti- ja täitemenetluses.
Nimelt leiti, et Mutli on teadlikult varjanud saadud tulusid ning vara, jätnud kohtule ja usaldusisikule teabe oma sissetulekute ja vara kohta esitamata ega tegele mõistlikult tulutoova tegevusega ega selle usutavalt otsimisega. Muu hulgas tuvastati Mutli pangakontode väljavõtteid uurides, et mees oli välja võtnud enda teises pensionisambas olnud 27 198,24 eurot. Luminori panga pensionifondis olnud raha kanti Saksamaa pangakontole, olenemata sellest, et Mutli oli kohustatud andma selle usaldusisikule.
Loe pikemalt siit:
Mutli toona selgitusi jagama ei soostunud. «Kui teil tõesti midagi kirjutada pole, võite mingit p***a kirjutada. Kirjutage pensionifondidest, Keskerakonnast, Edgar Savisaarest – pange kõik kokku, saate päris tummise loo, ütleme nii,» sõnas ta telefonitsi.
/nginx/o/2023/04/03/15236840t1hc479.jpg)
Hiljem lisas ta e-kirja vahendusel, et tegemist on klassikalise koolikiusu juhtumiga, kus kiusajateks on ebapädev usaldusisik ja kriminaalasjas kohtu all olev võlausaldaja esindaja. «Ainuke vastus on see, et kellegi huve pole ma rikkunud,» jäi ta endale kindlaks.
Ei möödunud aga kaua, kui Mutli asjus algatati kriminaalmenetlus võlgnikuna pankroti- ja täitemenetluses vara varjamises.
Tänavu 9. oktoobril leidis prokuratuur, et menetlus antud asjas lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
«Käesolevas asjas tuleb siinjuures arvestada, et varade varjamine täitemenetluses seisnes pensioni II samba raha väljavõtmises enne pensioniea saabumist ning selle kandmine välisriigis asuva finantsasutuse kontole, millist ta ei olnud avaldanud kohtutäiturile. Kuid viimasel oli siiski võimalik pensionisamba väljamaksmise faktist saada Pensionikeskuse vahendusel teadlikuks ehk varade varjamine ei seisnenud tegevuses, mis jäi kohtutäituri kontrolli alt täies mahus välja. Kahtlustatava kuritegelik tegevus ei ole märkimisväärne – antud täitemenetlus ja varade varjamine ei küündinud suure ulatuseni ja ei ületanud oluliselt olulist kahju KarS paragrahv 12-1 mõttes,» seisab otsuses.
Muu hulgas märgitakse, et Mutlile süüks arvatavad teod on toime pandud pigem asjaolude läbimõtlematusest, mitte pikaajalise kuritegeliku skeemi kavandamise tulemusena. «Kahtlustatava puhul ei ole kuritegude toimepanemine eluviisiks, vaid tegemist on varem ja ka hiljem pärast kuritegu kriminaalkorras karistamata isikuga ja ei ole alust järeldada, et tegemist on isikuga, kel on kalduvus ja valmisolek toime panna kuritegusid, vaid pigem, et tegemist on ühekordse, konkreetsest olukorrast tuleneva süülise käitumisega.»
Küll aga tuleb Mutlil teha 60 tundi üldkasulikku tööd.
Kui uurisime endiselt abilinnapealt, kuidas ta otsusesse suhtub, sõnas Mutli lühidalt: «Tervitused Lutrin Kastile.» (Muutmata kujul - toimetus)