Päevatoimetaja:
Katrin Lust

E-KIRI Mida arvab juhtunust linnaametnik: loe hauaplatsi uue valdaja täispikka kommentaari (14)

Copy
Foto: Kaader saatest

Avaldame Kadri Loide täispika kommentaari muutmata kujul.

Edastan muutmata kujul enda kirja Margot Markusele, kus on toodud välja üksikasjalikud selgitused tekkinud olukorra kohta.

Lugupeetud Margot Markus

Mul on inimlikult väga kahju juhtunu pärast. Oleksin meeleldi Teiega isiklikult kohtunud, ilma ajakirjanduse osaluse ja vahenduseta! Ma usun, et olete meeldiv ja mõistlik inimene, oleksime saanud Teid huvitavad küsimused Teile sõbralikult, siiralt ja võimalik, et ka täiuslikumalt selgitada. Kuid üritan siiski nüüd kirja teel.

Minu isa on maetud Tallinna Siselinna kalmistule kalmistuga sõlmitud matmiskoha kasutuslepingu alusel. Selle hauaplatsi loovutas minu kasuks mu tuttav, kelle kauge sugulane Alma Hermine Kels (snd 29.06.1907, srn 07.03.1994, maetud 11.03.1994) on kõnesolevale platsile maetud. Nagu ma aru saan, on teie lähedane Johannes Raud maetud samale platsile 1981. aastal. Minu tuttav ei ole Almat ise kunagi tundnud, aga pärast oma vanaema (kes ei ole maetud sellele platsile) surma võttis ta selle hauaplatsi kasutuslepingu üle.

Kui Teie lähedane oli platsile maetud 1981. aastal, siis oleksite pidanud märkama, et sinna on hiljem – 1994. aastal maetud ka Alma. Kui Te olete käinud hauda hooldamas, oleksite saanud käia ka kalmistu kontoris ja paluda selgitust, kelle kasutada plats on ja kas Te saaksite ise selle seaduslikuks kasutajaks.

Minu tuttav ei teadnud ühtegi elusolijat, kes oleks sinna maetuid tundnud ja isegi Alma surmakuupäeva ei olnud keegi hauakivile lasknud kanda. Minu tuttav ei olnud ka märganud, et keegi oleks kunagi seda platsi hooldamas käinud. Kui Te oleks kalmu korras hoidnud ja seda pidevalt hooldanud, ei oleks tulnud kõne allagi lepingust loobumine ja pealematus.

Minu isa ootamatu lahkumise järel loobus mu tuttav hauaplatsi kasutusõigusest, teavitas sellest kalmistut (nii nagu kalmistuseadus ja Tallinna linnavolikogu 06.05.2010 määrus number 24 «Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri» ette näevad), ütles lepingu üles ning teavitas kalmistut, et selle kasutusõigus loovutataks mulle, et ma saaksin matta sinna oma isa. Seejuures mingeid rahalisi arveldusi ei toimunud, st keegi kellelegi midagi ei maksnud. Edastan manuses minu ja kalmistu vahel sõlmitud lepingu koopia, kus isikuandmed on kinni kaetud. Saate veenduda, et kõik on olnud seaduslik.

Hauakivi kohta selgituseks, et kalmistuseaduse järgi kuuluvad platsile jäetud tähised platsi kasutajale ning kuna minu tuttav loobus platsi kasutamisest, oleks tal tulnud kivi utiliseerida (st prügimäele viia) või seda oleks tema asemel teinud kalmistu. Ma otsustasin varem samale platsile sängitatute suhtes väärikama, kivi taaskasutamise kasuks.

Matmiskoha kasutuslepingu sõlmimise hetkel (oktoobris 2023) ei olnud kalmistul, minu tuttaval, st platsi endisel kasutajal ega veel vähem minul mingit teadmist, et käite oma lähedast sellel platsil mälestamas. Kalmistult saime info, et viimane matus oli toimunud üle 30 aasta tagasi, hauaplats oli nii minu tuttava kui kalmistu kinnitusel hooldamata ja omakseid teadaolevalt polnud.

Kuna Te polnud alates oma lähedase lahkumisest üle 40 aasta tagasi endast kalmistule teada andnud, ega otsinud kontakti platsi kasutajaga ning polnud ka hauaplatsi eest hoolitsenud (selle oli loodus üle võtnud), siis ei olnud mul mingil moel võimalik ette kujutada täna tekkinud olukorda. Ma toimisin heas usus ja mul ei olnud võimalik langetada otsuseid teisiti, kui eelpool mainitud teadmistele tuginedes.

Tallinna Siselinna kalmistu on vana surnuaed, kus pealematmine ei ole haruldane ja minu isa matmine toimus õiguspäraselt ja ametlikult.

Palun austage leina, mida lähedase kaotus on mulle kaasa toonud ja lõpetage minu eraellu sekkumine. Kordan veel, et Teie isiku vastu ei ole mul midagi, me võime isegi kohtuda ja ma saan samu asjaolusid Teile isiklikult veelkord selgitada. Aga ajakirjanduse kaasamine rikub minu põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele. See, et te tormasite teemaga Kuuuurijasse, kes teatavasti teeb lugusid kasutades ära inimeste eraelulist haavatavust, teadmatust ja võimetust kaitsta oma õigusi, paneb mind sügavalt kahtlema minu võimaluses Teile (nagu te ise kirjutate) sõbralikult, siiralt ja võimalik, et ka täiuslikumalt selgitada kogu loo asjaolusid. Välja arvatud juhul, kui te loobute ise Kuuurijaga suhtlemast. Samuti soovitan, et Te ei laseks ennast ja enda pere isiklikke teemasid avalikkuse ette tirida, sest see saade kasutab ära inimeste haavatavust ja madalat uudishimu.

Teiega maikuus peetud telefonivestluses juba ütlesin, et mul ei ole mitte midagi selle vastu, kui Te käite oma vanaisa ka edaspidi sellel platsil mälestamas, asetades näiteks kalmule küünla või jättes lillekese. Kivi taastamine endisel kujul on aga võimatu, sest sellega on toimetatud parimal võimalikul moel (sh prügi tekitamist vältides) ja igati seaduslikult.

Tagasi üles