Saates räägib vanaproua tütar Heli, et tema ema oli rõõmsameelne Lõuna-Eesti proua, kes elas suure osa oma elust Tartu lähedal Igaveres ja töötas aastaid kolhoosi raamatupidajana. Pärast abikaasa surma 2013. aastal tundis Leida end talus üksikuna ning otsustas kolida Tartu Annelinna korterisse, mille ta oli pärinud oma ristiemalt.
Heli sõnul halvenes ema tervis üsna pea pärast isa lahkumist ja seda eriti vaimselt: «Ta nägi nägemusi: nagu mingid tulukesed põlevad, et teda rünnatakse, uks lendas eest ära – noh, igasugused mured. Hakkas nagu kartma, luulusid nägema.»
Leida, kes oli abikaasa lahkumise hetkel 71-aastane, ei jõudnud kahjuks oma tervisemuredega arsti juurde. «Linnas läks asi päris hulluks – siis olid kõik söögid soolased, teda taheti ära mürgitada ja ta ei saanud enam televiisorit vaadata, sest sealt jälgiti teda,» kirjeldab tütar.
Heli käis küll ema pidevalt vaatamas, ent ei osanud sel hetkel arvata, et tegelikult on väga oluline Leida arsti juurde viia, et tema haigus saaks mustvalgelt kirja pandud. Peagi hakkas Leida tihedalt suhtlema naabri, tervendaja ja bioenergeetiku Ervin Hurdaga, kes on ka tuntud telesaatest «Selgeltnägijate tuleproov».
Alguses uskus Leida Hurda võimetesse ja pidas teda abivalmis naabriks, kes aitas teda igapäevatoimetustes. Tütre sõnul hakkas ema hiljem kartma, et Hurt jälgib teda läbi seinte ja tekitab talle ebamugavust bioenergeetiliste mõjutustega.