:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
/nginx/o/2024/09/03/16332994t1hd9f3.png)
«Kuuuurija» avasaates oli lugu Kesk-Eesti perest, kelle maja läks nende teadmata avalikule oksjonile. Majaosa, mida Erko ja tema pere on üheksa aastat oma koduks pidanud, müüdi pärandvara avalikul oksjonil maha vaid 2800 euro eest. Maja uus omanik on nüüd pannud selle aga hulga krõbedama hinnaga – 69 500 euroga – müüki ja nii ei jää Erko perel üle muud kui kuuse alla kolida.
Kuidas selline asi on võimalik, loe pikemalt siit:
Avaldame kohtutäitur Kaire Põltsi abi Kadri Noore kommentaari:
«Selgitan, et kohtutäitur on õigustatud väljastama täitemenetluse alast infot üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohtutäiturimäärustik paragrahv 21 lõike 2 kohaselt on kolmandal isikul õigus juurde pääseda kohtutäituri dokumentidele ainult seaduses sätestatud juhtudel või täitemenetlusosalise nõusolekul. Tulenevalt õigusliku aluse puudumisest info väljastamiseks Teile, ei ole võimalik paraku avaldada konkreetset teavet Teie poolt küsitud täitemenetluse kohta. Saan jagada üksnes selgitusi kehtiva seadusandluse kohta. Samuti ei anna kohtutäitur hinnanguid teiste osapoolte käitumise ja tegemata jätmise osas.»
«Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) paragrahv 74 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada. Hinna vaidlustamise korral taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.»
«Riigikohus on selgitanud määruses nr 3-2-1-104-15, et kaaspärijale kuuluva mõttelise osa puhul on tegemist varalise õigusega ning pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit (pärandvara omandiõigus ühiselt teiste pärijatega õigus nõuda kaaspärijale langevat osa pärandvarast ning vastutus pärandil lasuvate kohustuste eest võrdeliselt pärandiosaga, õigus nõuda pärandvara jagamist, teise kaaspärija poolt ühisusest osa müümisel ostueesõigus. Seega on mõttelise osa pärandvara ühisuse näol tegemist varalise õigusega koos kogu selle olemusega (ühine käsutamine, üle lähevad kõik õigused ja kohustused, ühisvara jagamise nõue, jms), mitte ei ole tegemist otseselt üksnes kinnisvara menetlusega. Pärandvara ühisuse osa müüki reguleerib TMS paragrahv 78 jj.»
«Juhul, kui enampakkumisel keegi hinnapakkumist ei esita vähemalt alghinna ulatuses, siis enampakkumine nurjub. Enampakkumise nurjumise korral võib kohtutäitur asja alla hinnata kuni 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Seega on võimalik müüa vara korduvalt erineva alghinnaga juhul, kui keegi antud hinnaklassi juures pakkumist ei esita. Juhul, kui enampakkumisele on registreerunud ainult üks osaleja ja esitab pakkumise, siis võidab enampakkumise vähemalt alghinna ulatuses tehtud pakkumine või mitme osaleja korral ülepakkumiste tegemisel kõrgeima hinnapakkumise esitaja. Seega selgub enampakkumise käigus asja tegelik turuhind.»
«Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse, taastamine ja kahju hüvitamine on reguleeritud Riigivastutuse seadusega. Kahju hüvitamise eelduseks on aga avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes. Kohtutäitur ei ole viinud läbi täitemenetlust õigusvastaselt.»