KIRI ⟩ «Ühes kambris ei klappinud, aga midagi ei võetud ette!» Vangla selgitab, mille alusel kinnipeetavaid paigutatakse

Lukustatud kamber Tallinna vanglas. Foto: Tairo Lutter

«Kui mõlemad pöörduvad korduvalt ametnike poole, et saada ümberpaigutust, siis miks seda ei tehta?» küsib vanglas istunud «Kuuuurija» vaataja mõned nädalad pärast šokeerivat juhtumit Tallinna vanglas, kus noor juutuuber kambrikaaslase poolt tapeti.

Justiitsministeerium selgitab, et leiavad vangide paigutusel parimaid võimalikke lahendusi. «Kinnipeetaval on võimalus taotleda ümberpaigutamist, selle põhjendatust hindab vangla igal juhtumil eraldi,» märgivad nad.

Juuni lõpus šokeeris avalikkust Tallinna vanglas aset leidnud juhtum, kus Marek Madisoo tappis väidetavalt une pealt enda kambrikaaslase, endise juutuuberi ja suunamudija, 23-aastase Karlos Kolgi.

Teenistuslik järelevalve

Mõni päev hiljem algatas justiitsminister Madis Timpson Tallinna vanglas teenistusliku järelevalve, et selgitada välja, kuidas toimivad vangla tööprotsessid vahistatutega ning millised on võimalikud parendusvajadused edasiseks töökorralduse tõhustamiseks.

Täna on pinnale ujunud, et kambrikaaslased väljendasid rahulolematust ja soovisid väidetavalt ümberpaigutamist. Seda aga teha ei jõutud.​

«Suhtume vanglates aset leidvatesse intsidentidesse täie tõsidusega ja teeme omalt poolt kõik, et töökorraldust parandada ning ajakohastada. Teenistusliku järelevalve eesmärk on leida üles need võimalused, mis aitaksid tulevikus kinnipeetavate raskete tagajärgedega käitumisprobleeme paremini ennetada,» rääkis Timpson teenistusliku järelevalve alustamise otsuste tagamaadest.

Sündmuste tuules kirjutas «Kuuuurija» toimetusele üks endine vang.

Võib juhtuda, et minu jutust ei tule teile ükski osa uudisena või teid ei huvita antud teema (ei ületa uudisekünnist, ei anna lugu välja), aga otsustasin siiski teile kirjutada. Miks? Sest mulle ei meeldi, kuidas uudiseid tihtilugu üritatakse mustvalgeks luua.

Antud kiri puudutab siis kahetsusväärset juhtumit Tallinna vanglas, kus üks tuntud sisulooja kaotas elu. Tunnen isiklikult teist osapoolt – retsidivistist kinnipeetavat, kes on ettearvamatu ja vägivaldne. Kuidas tunnen? Viibisin ise pea 5 aastat kinnipidamisasutuses. Olen seal väga paljude kinnipeetavate ja kogu süsteemiga üldse kokku puutunud.

Ühest küljest on tõesti tegemist mustvalge olukorraga, kus agressiivne kinnipeetav tegi, mida ta teeb – oli agressiivne. Tema puhul vastabki tõele, et ta on agressiivne, ettearvamatu ja palju muud. Aga seda mitte kogu aeg. Seda ei ole tema suhtlemisstiil, hoiakud, suhtumine. Selle peab esile tooma. Seda peab võimendama. Minul tekitab küsimust, et kui vangla on temaga 5 aastat kokku puutunud ja on teadlik temaga kaasnevatest riskidest, siis miks ei reageeritud? Kui mõlemad pöörduvad korduvalt ametnike poole, et saada ümberpaigutust, siis miks seda ei tehta? Olukorras, kus Tallinna vanglas on vaba ruumi selleks – kes vastutab?

Praegusel juhul ei ole see esimene selline möödalaskmine Tallinna vangla julgeoleku poolt. «Räppar» Tobikoer (Marko Kaljuste – toim) töötas pool aastat köögis koos oma ohvriga, kellele ta 18 korda nuga andis. Siis «avastati» see olukord ja ta eemaldati töölt.

Neid kordi, kus kinnipeetavad, kellel oli omavahel isolatsioon määratud (nt isikud, kes olid vangis, sest keegi kandis kõik politseile ette, ja siis need, kes kõik ette kandsid jmt), üksteisega kokku puutusid, kuigi ei tohtinuks, juhtus liiga tihti. Tean mitmeid selliseid olukordi, kus kinnipeetavatel ei klappinud ühes kambris. Nad andsid sellest korduvalt kirjalikult ja suuliselt teada, aga midagi ei võetud ette. Ja väga paljud neist olukordadest lõppesid füüsilise konfliktiga.

Ja samas, kui korra ütled pedofiilile või vägistajale halvasti, on julgeolekutöötaja kohe platsis ja ähvardab sanktsioonidega, kui sellisest «subkultuursest suhtumisest» lahti ei ütle. Aga see selleks.

Kokkuvõtvalt: ma ei leia, et kõnealuse kuriteo toimepanija ainuisikuliselt vastutab tekkinud olukorra eest. Leian, et ka Tallinna vangla julgeolekuteenistus peab aru andma. Isikud tuleb seal vastutusele võtta ja ka Tallinna vangla direktoril lasub vastutus tekkinud olukorra ees.

Tegemist on vanglaga, kus ongi inimesed, kes teevad halbu asju, ning sellega tuleb arvestada ja igat olukorda tõsiselt võtta. Julgeolekuteenistuse töö on selliseid olukordi hinnata ja neile reageerida. Inimene on surnud, sest keegi on jätnud oma töö tegemata.

Lugupidamisega

Tallinna vangla. Foto: Teele Toova

Justiitsministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Alina Poduškina sõnas vangide paigutamisest rääkides, et see on igapäevane toiming üksuse töös. «Paigutusel tuleb leida parim võimalik lahendus, arvestades seejuures isikute tausta, isikuomaduste, andmete, aga ka nende endi avaldatud infoga.»

Enne kambrisse paigutamist hinnatakse vangla sõnul inimeste isikulist sobivust ning kuritegelikku tausta. «Vangla ei paiguta kokku inimesi, kelle puhul esineb vanglale teadaolevalt oht konfliktide tekkeks,» märgib Poduškina.

Paigutamisotsuseid tehes arvestatakse justkui sellega, et kambrisse ei paigutataks vahistatuid, kes on kahtlustatavad või süüdistatavad ühes ja samas kriminaalasjas. Kui vahistatule on kohaldatud suhtlemispiiranguid, siis on võimalik teda kokku panna ainult vahistatuga, kellel on samuti suhtlemispiirangud, räägib justiitsministeerium.

Poduškina märgib, et vanglasse saabunud läbivad ka meditsiinilise ülevaatuse. Samuti hinnatakse, kas inimene vajab kambris üksi olemist või vastupidi, kambrikaaslast. 

«Vangistuses on inimene oma tavapärasest keskkonnast ja vabadusest eraldatud, mistõttu on suhtlusel oluline roll,» nendib Poduškina, lisades, et kambrikaaslaste valikul arvestatakse nii keeleoskuse kui vanusega, et suhtlus saaks toimida võimalikult ladusalt.

Ta märgib, et kinnipeetaval on võimalus taotleda ümberpaigutamist. Selle põhjendatust hindab vangla igal juhtumil eraldi. «Kui vanglal on asjakohane teave isikute eraldamise asjaolude kohta, siis sellega ka arvestatakse ning määratakse omavaheline isolatsioon,» kinnitab Poduškina.

Rääkides kõnealusest näitest, et kuriteo sooritanu töötas väidetavalt ohvriga samas köögis, see vangla sõnul tõele ei vasta. «Siinkohal saame vaid täpsustada, et isikud paiknesid erinevates eluosakondades. Väide, et nad puutusid omavahel kokku kuue kuu jooksul, ei vasta tõele. Vangla määrab isolatsiooni ja arvestab sellega vanglale teadaoleva info põhjal. Asjakohase info liikumisest või muust asjaolust tulenevalt võib ette tulla olukordi, kus esineb võimalik kinnipeetavate kokkupuude, näiteks vanglasisesel saatmisel,» nendib ta siiski. 

Õiguskantsleri büroo andmetel suri Eesti vanglates ajavahemikul 01.09.2021−01.09.2022 kolmteist inimest. Kaheksa inimest suri terviseprobleemide tõttu, viis inimest sooritas enesetapu.

Tapmisi ei ole vanglates olnud alates 2011. aastast.