:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/14/16152172t1ha918.jpg)
«Ma ei lõpeta enne, kui leian ta!» lubab Ukraina sõjatandrilt maikuu lõpus Eestisse saabunud 43-aastane Aleksander F (nimi toim. teada), kelle 10-aastane poeg elab alates 2022. aastast emaga Eestis. «Nad põgenesid mu eksabikaasaga siia ja mul on taskus Ukraina kohtuotsus, mis lubab mul oma lapsega kohtuda!» selgitab ta olukorda.
Iisraeli kodanik Aleksander oli aastaid abielus ukrainlannaga ning neil on abielust ka ühine poeg. Koroona ajal tekkisid suhtesse mõrad ning enne Ukraina sõda läks Aleksander oma naisest lahku.
Mehe sõnul viidi poeg tema kodust Kiievis ära juba 2020. aastal segastel asjaoludel. Tulid lihtsalt mingid suured tursked mehed ja viisid lapse vastu isa tahtmist endaga kaasa. Hiljem leiti poeg ema juurest, kes oli kolinud Donetskis Krematorski nimelisse linna.
Aleksander hakkas Ukraina kohtus enda sõnul ajama lapse hoolduspabereid, kuid siis algas Ukraina sõda. Iisraeli passiga Aleksander tundis, et peab sõtta minema ning seda ta ka tegi. Ta on sõdinud enam kui kaks aastat tagasi alanud täiemahulise sõja algusest peale. Nii Donetskis kui ka Mariupolis, mis on olnud sõjas üks keerulisemaid piirkondi ja pideva venelaste tormitule all.
Ema üritas lapsega põgeneda Venemaale
«Kohtust sain ma kinnituse, et isaõigusi minult ära ei võeta ja ma võin oma lapsega kohtuda. Mul on õigus oma last näha ja temaga koos aega veeta,» räägib Aleksander, kelle sõnul tema naine antud kohtuotsusest aga lugu ei pidanud. Aleksander räägib, et väidetavalt venemeelne eksabikaasa üritas kõigepealt põgeneda nende ühise pojaga Venemaale.
Mees räägib, et eksabikaasa kasutas võimalust Ukraina riigist lahkuda sõjapõgenikuna, ehkki alguses soovis ta venelaste kontrolli all olevasse Mariupolisse suunduda. «Lapsega kontrollpostist edasi Ukraina sõjaväelased teda ei lasknud ja siis kasutas eksabikaasa võimalust Ukraina riigist lahkuda sõjapõgenikuna,» räägib mees, kes ise sõdis samal ajal sõjas.
Mingil hetkel hakkas Aleksander oma poega otsima ja kui ta sai sõjast puhkust, käis ta läbi kõik riigid, kus leidub Ukraina sõjapõgenikke.
«Kõigepealt läksin Poola, sealt Saksamaale, siis Belgiasse ja Austriasse,» kirjeldab ta oma poja otsingute teekonda. Mehe sõnul olid igas riigis politseinikud, piirivalvurid ja muud ametnikud tema vastu erakordselt sõbralikud.
«Kõigis nendes riikides kinnitati, et mu poega nende riigis ei ole. Austrias aitasid ametnikud kuulutada mu poja Interpoli kaudu tagaotsitavaks ning Austrias pöördusin ma ka kohtu poole ja kohtusin kohtunikuga. Näitasin talle kõiki Ukraina kohtust saadud dokumente, et mul on õigus oma lapse hooldusõigusele. Kui alguses öeldi Austria piirivalvuritele, et olen oma lapsele ohtlik ja tema aadressi mulle avaldada ei saa, siis hiljem tegid sealsed võimud otsuse, et võin oma lapse asukohta siiski teada!» räägib Aleksander, kes saigi enda sõnul just Austriast teada, et tema poeg viibib ühes Eesti väikelinnas (toim. asukoht teada).
Väidetavalt oli ema sõjapõgenikuna saabunud Eestisse ning elab praegu nende ühise pojaga ühes Eesti linnas, Ukraina põgenikele mõeldud majutusasutuses.
Mees asus seda infot kuuldes Eesti poole teele ning on alates maikuu lõpust poega just siin riigis otsinud. Ometi pole see olnud kerge ning siinsed ametnikud on talle tema sõnul vastu töötanud.
Kui Austrias sai ta teada, et laps viibib emaga Eestis, siis täpset aadressi keelduvad siinsed ametnikud temaga jagamast. Nii võttiski sõjaväelane 30 päeva puhkust Ukraina relvajõududest, kus viibis otseses lahingutegevuse piirkonnas ja tuli Eestisse oma last otsima.
Eesti politsei arreteeris mehe ja võttis ära tema passi
Aleksander läks kõigepealt oma poega otsima koolimajja, mis asub linnas, kus ta poeg peaks praegu elama. Koolidirektor kinnitas isale, et laps oli seal mõnda aega õppinud, kuid tänaseks on ema ta viinud kaugõppele.
«Mingil hetkel tulid koolimajja politseinikud ja lastekaitse ametnik ja ütlesid, et mul ei ole õigust oma poega näha ja nad ei kavatse mind temaga kokku viia,» ütleb mees. «Kui ma näitasin neile Ukraina kohtupabereid, siis vastati mulle, et need Eestis ei kehti ja need on illegaalsed!»
Aleksander läks poega nägemata tagasi Tallinna ja soovis Pärnu maanteel, endises Kalevi kommivabrikus asuvas politseijaoskonnas teha väikelinna politseinike peale kaebuse, kes talle last keeldusid näitamast. Aga siis juhtus tema sõnul midagi veelgi uskumatumat. Mees arreteeriti ning temalt võeti ära tema pass ja seda lausa mitmeks päevaks.
« Mind koheldi kui terroristi! »
«Mind koheldi kui terroristi. Sellist kohtlemist ei ole ma kogenud mitte üheski teises riigis. Mulle hakati rääkima, et mul on võltspass, kuna see on antud välja Iisraeli kodanikule Kiievis…Mis on selles imelikku. Sõda käis ja ma olen Iisraeli kodanik ja uus pass väljastati mulle saatkonnas Kiievis. Kuidas see saab olla fake!?!» on mees hämmingus. Mees kinnitas, et tema pass hävis rindel ja uue dokumendi väljastas Iisraeli saatkond Kiievis.
Aleksandri sõnul kuulati teda üle kuus tundi ja tal ei lubatud võtta ühendust ei Iisraeli ega Ukraina saatkonnaga. Temalt küsiti väidetavalt asju, mida ta sõjaväelasena ei saa avaldada. Mees kinnitab ka seda, et advokaadile tehtud kõne katkestasid politseiametnikud.
Läbi erinevate sekelduste sai mees oma passi paar päeva hiljem tagasi ja nüüd otsib ta oma 10-aastast last edasi
«Käin kasvõi iga selle väikelinna korteri ukse taga, kuni ma oma poja leian. Aadress, mille mu naine oli pannud ametlikuks aadressiks, ei vasta samuti tõele. Seal oli üks väga sõbralik Ukraina põgenik, kelle sõnul pole ta seal elanud juba aasta aega. See proua oli väga üllatunud, et mu pojal on isa ja veel selline isa, kes lööb kaasa sõjas. Mul oli selline tunne, et mu eksnaine oli talle rääkinud, et lapse isa on surnud…» selgitab mees olukorda, milles ta praegu on.
«Ma ei lõpeta enne, kui ma ta leian!» Olen sõdur ja ärge unustage, ma võin olla päevi söömata, joomata, magamata…aga ma leian ta! Iga vanem teeks seda oma lapse nimel. Ma ei ole teda ju mitu aastat näinud ja ta on minult ebaseaduslikult ära võetud!»
Nimed ja lapse asukoht on toimetusele teada, kuid lapse huvides me neid ei avalda.
Vaata intervjuud Aleksandriga siit:
Lastekaitsespetsialist Sirje Praks: Suhtlemine lapsega lahus elavate vanemate puhul toimub vanemate omavahelisel kokkuleppel!
Aleksandri väiteid me ei kinnita.
Aleksandrile on korduvalt selgitatud, et suhtlemine lapsega lahus elavate vanemate puhul toimub vanemate omavahelisel kokkuleppel. Kui see puudub, on võimalik pöörduda kohtu poole asjas selguse saamiseks.
Meie riigi erinevad kohtuastmed ja mitmed riigiasutused, sh politseiasutused, on varem vaadanud ja vaatavad ka praegu läbi Aleksandri avaldusi ja annavad talle nõu.
Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Rainis Sinikas: Aleksander oli verbaalselt agressiivne!
Reedel, 31. mail tuli Põhja prefektuuri Aleksander, kes oli infolaua töötajate vastu verbaalselt agressiivne ning käitus provokatiivselt ja üleolevalt ka teiste PPA töötajate suhtes. Mehe isiku ja muude asjaolude kontrollimiseks palusime tema dokumenti, mis jäeti andmebaasidest vastuste saamiseni hoiule. Aleksandril paluti tagasi tulla esmaspäeval.
Esmaspäevaks, 3. juuniks, oli selgunud, et Aleksandrile on määranud üks Schengeni ala liikmesriik tagasisaatmise otsuse, mis on täitmata alates 2023. aasta märtsist. See tähendab, et mees ei oleks tohtinud üldse Eestis ega teistes Schengeni ala liikmesriikides viibidagi. Täpsemate asjaolude ja mehe siinviibimise õigusliku aluse kontrollimiseks peeti ta kinni. Ülekuulamise ajal lubati Aleksandril helistada oma kaitsjale. Selle kõne lõpetas kaitsja, mitte PPA ametnikud. Kuivõrd seaduse järgi on kinnipeetaval lubatud teha vaid üks telefonikõne, pandi telefon pärast seda käekaugusest eemale. Meest ega tema asju ei otsitud läbi, samuti ei tehtud tema telefoni sisust koopiat.
Kella 14 paiku tuli PPA-le Austriast teade, et Aleksander on täitnud oma tagasisaatmisotsuse. Sellest tulenevalt on tal õigus taas Schengini liikmesriikide alal viibimiseks. Peatselt pärast seda ehk veidi enne kella 15 mees vabastati.
Kas Ukraina kohtuotsused kehtivad Eestis? Vastab justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast.
Ukraina kohtu otsuse Eestis kehtimiseks peab Eesti kohus selle tunnustama ja tunnistama Eestis täidetavaks. Huvitatud isikul tuleb selleks esitada taotlus oma riigi kohtu ja justiitsministeeriumi vahendusel või esitada tunnustamise taotlus ise otse Harju maakohtule. Ukraina kohtutäituri tööpiirkond on Ukraina ja Eestis temal tegutsemise võimalust ei ole.