Välisministeerium ja prokuratuur: oleme Maroko vanglaga väärkohtlemise süüdistustega seoses suhelnud

Ketlin Kruse
, reporter
Copy
Suure-Lähtru.
Suure-Lähtru. Foto: Sander Ilvest

Täna ei oska prokuratuur ega välisministeerium öelda, kui kauaks oletatavasti vastsündinud tapnud eestlanna peab Marokosse jääma. «Kinnipeetu ja tema pere on väidetavate väärkohtlemise süüdistusetega välisministeeriumi poole pöördunud ning oleme sellega seoses suhelnud vangla ja Maroko ametivõimudega,» kinnitab välisministeerium, rääkides Maroko vangla jõhkratest oludest.

Väidetavalt Suure-Lähtrus sel talvel oma vastsündinu hüljanud naine viibib juba teist kuud Maroko vanglas. «Kuuuurija» saates rääkisid nii naise lähedased kui tema kaitsja Robert Sarv, et oletatav imiku ema on teinud lähedastele Aafrika vanglast mitmeid kõnesid, kus väidab, et kinnipidamisasutuses teda piinatakse. «Mind pekstakse ja ma kardan, et nad tapavad mu ära. Mind koheldakse siin kui väga suurt kurjategijat, aga ma ei ole kedagi mõrvanud,» kirjeldas naine näiteks ühes telefonivestluses perele. 

Teda esindav jurist Robert Sarv on nõutu. «On olemas Facebooki Messengeri vestlus, kus ta lubab uurijale, et ta tuleb 12. märtsil Eestisse, aga kolm päeva varem peeti ta sellest hoolimata Marokos kinni,» nentis Sarv «Kuuuurija» saates. «Eesti pool teadis suurepäraselt, et meie riigil puuduvad Marokoga igasugused suhted ja varasem kogemus ja et see 30-aastane naine jääb araabia kommetega vanglasse lõksu,» lisas ta.

Loe pikemalt siit:

Suure-Lähtrus väidetavalt beebi hüljanud naine: ilmselt mind mõrvatakse siin varsti ära

Uurisime välisministeeriumilt, kas Eesti konsulaarametnikud on Maroko vanglas viibiva naisega kohtunud ja muu hulgas kursis, kas vanglas on tema inimõigused tagatud. Naine väidab, et selle kahe kuu jooksul ei ole Eesti politsei ega prokuratuur teda üle kuulanud. Seda on teinud vaid Maroko politsei, ehkki täna on ta vahi all viibimise ajal korduvalt avaldanud tahet tulla kiiremas korras Eestisse, kus saaks uurimisega edasi minna.

«Oleme vangla ja Maroko ametivõimudega suhelnud»

Välisministeeriumi avalike suhete osakonna peadirektor Mihkel Tamm kinnitas toimetusele, et ka kinnipeetu ja tema pere on väidetavate väärkohtlemise süüdistustega välisministeeriumi poole pöördunud. «Oleme sellega seoses suhelnud vangla ja Maroko ametivõimudega,» kinnitab ta.

Tamm märgib, et Eestil ei ole Marokoga varasemat kogemust väljaandmiste osas ja igas riigis on need protsessid väga erinevad. «Omalt poolt oleme öelnud Maroko ametivõimudele, et loodame koostööle ja Maroko riigisisese menetluse võimalikult kiirele läbiviimisele, et isik saaks Eestile välja antud.»

Saatisime möödunud nädalal kommentaari palve ka prokuratuuri. Esmaspäeva pärastlõunal kinnitas prokuratuuri avalike suhete nõunik Lisanna Männilaan, et naist ei ole tänaseni kriminaalmenetluse käigus üle kuulatud. «Selleks, et Eesti uurijad saaksid seda teha, on vaja naise Eestisse naasmist. Seetõttu on Eesti uurimisasutuste huvi, et naine jõuaks võimalikult kiiresti Eestisse. Kuivõrd naine läks Marokosse, kus sealne politsei ta kinni pidas, peab nüüd tema Eestisse jõudmiseks läbima väljaandmismenetluse. Väljaandmismenetluses peavad Maroko ametnikud tegema menetlustoiminguid vastavalt Maroko Kuningriigi seadusele. Seetõttu sõltub naise Eestisse jõudmine Maroko õigusest ja nende asjaajamisest. Eesti on enda poolt kõik vajalikud materjalid edastanud ja need jõudsid Marokosse aprilli alguses,» kommenteerib Männilaan. 

Vahistamine oli kohane meede?

Riigi Teatajas on viimase kümne aasta jooksul kuus süüdimõistvat otsust Kars § 116 järgi ehk ema poolt oma sündiva või vastsündinud lapse tapmise eest. Kui enamik süüdimõistetuid karistati tingimisi vangistusega, siis kaks neist aga kuue kuu pikkuse vangistuse. Vahi all hoiti kõnealuseid isikuid vaid paar päeva.

Kas justkui määramata ajaks Eesti kodaniku Maroko vanglasse jätmine on põhjendatud?

Männilaan sõnab, et kuivõrd iga kriminaalmenetlus on oma asjaolude tõttu unikaalne, on väär eeldada, et kui viimaste aastate jooksul ei ole selle paragrahvi alusel kedagi vahistatud, ei olegi see vajalik või võimalik. «Selle kriminaalasja puhul on nii maakohus kui ka ringkonnakohus nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et naine on pagenud pärast võimalikku kuritegu välismaale, et kriminaalmenetlusest kõrvale hoida. Seetõttu leidsid mõlemad kohtuastmed, et vahistamine on kohane meede ning Eesti Vabariik peab taotlema tema väljaandmist Maroko Kuningriigist, kuhu naine läks pärast seda, kui sai teada, et Eesti õiguskaitseasutused on hakanud surnud imiku juhtumiga tegelema.»

«Pärnu maakohus oli naise vahistamiseks välja andnud siseriikliku vahistamismääruse, kuid kuna naine on välismaal, koostas prokuratuur Euroopa vahistamismääruse, et välisriigi õiguskaitseasutustel oleks alus ta kinni pidada. Pärast tema kinnipidamist Marokos alustasime väljaandmisprotsessi – koostasime vajalikud dokumendid ning korraldasime nende tõlkimise. Dokumendid saadeti diplomaatilise postiga Maroko Kuningriiki.»

Ka Männilaan rõhutab, et Eestil ei ole varasemat väljaandmiste kogemust Marokoga ja seetõttu ei tea nad, kaua nende väljaandmismenetlus aega võtab. «Igal riigil on oma väljaandmismenetluse protsess. Nii on ka Marokol oma menetluskord ja tingimused, mis tuleb täita, enne kui on võimalik kinnipeetav teisele riigile üle anda. Praktikas on igati tavapärane, et väljaandmise protsess võtab aega.»

Kuivõrd kriminaalmenetlus käib, ei ole Männilaane sõnul võimalik detailset ülevaadet menetlustoimingutest anda.

Copy
Tagasi üles