Suure-Lähtrus väidetavalt beebi hüljanud naise ema: mul on tunne, et Eesti riik tahabki, et ta seal Marokos surnuks piinatakse (7)

Katrin Lust
, Elu24 peatoimetaja
Copy
Foto: Kaader Kanal 2 saatest / Kuuuurija

Väidetavalt Suure-Lähtrus sel talvel oma vastsündinu hüljanud naine viibib juba teist kuud Maroko vanglas. Nüüd on oletatav imiku ema teinud lähedastele Aafrika vanglast mitmeid kõnesid, milles ta väidab, et kinnipidamisasutuses teda pekstakse ning ta viidi vastu tahtmist kahe mehe saatel ka günekoloogilisele läbivaatusele.

«Meil on hirm, et ta ei tule sealt elusalt tagasi!» räägivad homses, hooaja viimases, «Kuuuurija» saates naise vanemad, kes on tütre vaimse seisundi pärast väga mures.

Homses «Kuuuurija» saates võtab sõna ka väidetavalt beebi hüljanud naise kaitsja Robert Sarv, kelle sõnul on meie riik lasknud tema kliendi kinni pidada Marokos nii, et meil pole õrna aimugi, millal või kuidas ta koju saab.

«Kui seda vanglat guugeldada, siis leiab selle kohta mitmeid rahvusvahelisi artikleid, mismoodi on seal toimunud inimõiguste rikkumised,» viitab jurist Sarv Maroko Tifleti vangla taustale. Teiseks rõhub ta asjaolule, et me ei tea, missuguses vaimses seisundis on naine, kes väidetavalt oma beebi hülgas. Kolmandaks oli naisterahvas uurimise ajal politseiga ühenduses ja ta ei olnud kuskil n-ö jooksus.

«On olemas Facebooki Messengeri vestlus, kus ta lubab uurijale, et ta tuleb 12. märtsil Eestisse, aga kolm päeva varem peeti ta sellest hoolimata Marokos kinni. Eesti pool teadis suurepäraselt, et meie riigil puuduvad Marokoga igasugused suhted ja varasem kogemus ja et see 30-aastane naine jääb araabia kommetega vanglasse lõksu,» selgitab Sarv naise olukorda.

Jurist Robert Sarv.
Jurist Robert Sarv. Foto: Kaader Kanal 2 saatest «Kuuuurija»

Perele tehtud kõnedes on naine Marokost helistades endast väljas. Tema sõnul joodetakse talle sisse tundmatuid ravimeid ja teda sunnitakse alla kirjutama araabia- ja prantsuskeelsetele dokumentidele, millest ta aru ei saa. Lisaks on ta vastu tahtmist viidud günekoloogilisele läbivaatusele ning tal on hirm, et talle tungitakse kallale.

Vanemad on murest murtud

«Kui ma keeldun neid asju tegemast, mis mul kästakse, tulevad kaks meest ja sunnivad mind seda tegema. Mind pekstakse ja ma kardan, et nad tapavad mu ära. Mind koheldakse siin kui väga suurt kurjategijat, aga ma ei ole kedagi mõrvanud,» kirjeldab naine perekonnale oma olukorda.

«Ma ei tea, kas mulle valetatakse, aga nad ütlevad, et Eesti politsei tahab, et juurdlust viiakse läbi siin Marokos. Miks mind ometi Eestisse ei viida. Ma olen kõigile öelnud, et ma soovin teha Eesti poolega koostööd!»

«Eestist ei tunne keegi tema vastu justkui huvi. Selline tunne on, et Eesti riik tahabki, et ta piinatakse seal Marokos surnuks, aga minu tütart ei ole keegi veel süüdi mõistnud. Ta pole saanud politseile rääkidagi veel oma versiooni asjadest. Kuidas nad said ta sellisesse seisu jätta!» küsib homses «Kuuuurija» saates 30-aastase naise ema Anita. «Võib-olla vajab ta vaimset abi. Nüüd on ta kõige õudsemas vanglas, kus keegi ei saa isegi temaga ühendust. Ainus, mis me saame, on kaootilised paar minutit kestvad kõned, mis suvalisel hetkel katkevad.»

Foto: Kaader Kanal2 saatest «Kuuuurija»
Tagasi üles