Täna hommikul ilmus Facebooki gruppi «Vanavara Ost-Müük-Vahetus» huvitav kuulutus. Müügile tuli odaviskaja Andrus Värnikule 2005. aastal kuldmedali toonud oda.
OSTA ÄRA ⟩ Andrus Värnik pani müüki talle kuldmedali toonud oda. «Süda ei tahaks müüa, aga...» (1)
«Ega süda ei tahaks müüa, aga mis ta mul seisab niisama!» ohkas Värnik emotsionaalselt ja lisas: «Kui õige inimene saab selle endale, jääb mu süda ka rahule.»
Oda, mis täna hommikul sotsiaalmeedias müüki ilmus, tõi Värnikule kulla 2005. aastal Helsingis toimunud kergejõustiku maailmameistrivõistlustel.
«Loomulikult on see minu jaoks eriline ese ja soovin, et selle ostaks endale väärikas inimene,» märkis Värnik, kelle sõnul on oda tal tänaseks peaaegu 20 aastat Antsla kodus niisama seisnud.
«See on seesama oda, millega ma võitsin. Sama karboon ja eks ta oli juba omal ajal kallis,» selgitas endine sportlane, kes loodab ise oda maha müüa kuskil 4000–5000 euro eest.
«Aga võib-olla on keegi nõus selle eest rohkem välja käima, kuna selle väärtus ju ajaga aina tõuseb ja kohe kindlasti ei lange. Oda on muide täiesti korras ja peal on ka autogramm ja võidutulemus 87.17!»
Miljonäriks ei saa
Värniku sõnul antud müük teda rikkaks ei tee. aga just paar nädalat tagasi lahvatas ta peas mõte, et hinnalise eseme võiks saada keegi, kes seda tõeliselt väärtustab.
«Ütleme nii, et miljonäriks ma ei saa, aga võib-olla saab mõni fanatt väga õnnelikuks,» räägib ta ja tuletab meelde, et maailmameistriks sai ta veel enne kui Gerd Kanter.
«Ega ka Erki Nool ei ole maailmameister olnud, vaid tema oli olümpiavõitja ehk meie vabariigi kontekstis on see oda olulise ajalooga ese.»
Värnik meenutab, et 20 aastat tagasi maksis ta antud oda eest umbes 1300 eurot ja juba siis oli tegu üsna hinnalise asjaga.
Süda ei taha müüa
«Ega mu süda otseselt ei taha seda oda müüa, aga samas ma mõtlen, et mis ta siin kodus ka niisama nurgas on. Meil on ju fanatte ja fänne, kes oskaksid seda palju rohkem hinnata ja mul oleks hea meel, kui ta läheb just sellisele inimesele,» kirjeldab maailmameister isikliku odaga seotud tundeid. Kuid üks on kindel – igaühele Värnik siiski oda ei müü.
«See inimene peab ikkagi olema piisavalt väärikas!» lisab ta resoluutselt ja märgib ka seda, et raha saamise eesmärgil ta kuldmedali toonud oda müüki ei paisanud.
«Ma olen juba seitse aastat kaine olnud ja ma olen enda üle väga uhke, et olen suutnud seda joont hoida. See on praegu mu suurim saavutus,» ütleb Värnik. «Ja see kestab edasi!»
Nimelt elab mees Antslas, aga käib kolm korda nädalas Tartus, kus ta annab poistele ja tüdruktele Tartu Ülikooli spordihoones trenne klubi Kalev nime all. «Mulle väga meeldib see töö ja kevadel on näha ka tulemus, mille nimel oleme palju vaeva näinud. Mul läheb hästi ja ma ise tunnen, et olen praegu õiges kohas.»
Värnik ise enam oda nii palju ei viska, vaid on keskendunud rohkem jõutrennidele.
«Pane kindlasti see kirja, et jõutrenni ma teen ilma dopinguta ja söön ainult naturaalseid vitamiine,» naerab ta ja ütleb lõpetuseks, et naudib hetkel elu tõesti täiel rinnal.
Spordimuuseum oleks Värniku odast huvitatud
Siim Randoja, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi juhatuse liige, on Värniku oda müüki tulemisest positiivselt üllatunud, kuid lisab, et selles pole ka midagi imelikku.
«Sportlastel on medaleid palju ja eks aeg-ajalt ikka otsustakse anda neile uus elu kellegi teise juures – kes müüb maha või annetab mõnele muuseumile. Pärast karjääri lõppu mõtlevad sportlased tihti, mida kõigi oma esemetega teha,» mainib ta. Randoja sõnul oleksid nad loomulikult Värniku odast huvitatud, aga raha neil selle ostmiseks siiski ei ole.
«Spordimuuseumi eelarves kahjuks nendeks ostudeks raha ei jätku ja kõiki neid asju me osta ei saa,» ütles Randoja.
Hea lugeja, kui oled Andrus Värniku odast huvitatud, võta sportlasega julgelt ühendust numbril – 5889 6862.