KLIPP Peaprokurör Andres Parmas: õigusteaduskond Tartu Ülikoolis täna on kahjuks kurb ja tühi koht (2)

Ketlin Kruse
, reporter
Copy
Andres Parmas
Andres Parmas Foto: Foto Margus Ansu, Tartu Postimees

«Kui astuda teaduskonna majja, siis peaaegu koguaeg on see tühi ja pime,» nendib riigi peaprokurör Andres Parmas, rääkides Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast.

Juutuubi kanalil «Kirjastus Juura» on lühike videoklipp intervjuust riigi peaprokuröri Andres Parmasega, kellega tuli juttu Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast. 

«Probleemid ei ole ainult rahas, kuna need probleemid on kestnud niivõrd pikka aega, siis teaduskonna seis on selle tervikluse osas väga nõrk,» tunnistas riigi peaprokurör kõnealuses intervjuus. 

2020. aastal kirjutas Postimees, et Tartu Ülikool lõpetab osaliselt tasuta õppe õigusteaduses, seda põhjusel, et õigusteaduskond on aastaid tootnud ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna kahjumit, mistõttu otsustas teaduskonna nõukogu muuta magistriastme sessioonõppe tasuliseks.

Loe pikemalt SIIT!

«Isegi kui raha oleks olemas, et inimesi palgata, siis selle aukliku süsteemi täiskasvatamine võtab kaua aega,» möönis Parmas kõnealuses intervjuus. «Minimaalselt kümme aastat, et täita puuduolevad professuurid ja üles ehitada tegelikult üks teaduskond, mis ka teaduskond on.»

Riigi peaprokurör nentis, et tänane Tartu Ülikooli õigusteaduskond ei ole teps mitte see, mis ta olema peaks. «Õigusteaduskond Tartu Ülikoolis on täna kahjuks selline kurb ja tühi koht. Kui astuda teaduskonna majja, siis peaaegu koguaeg on see tühi ja pime. Sealt leiab mõne üksiku inimese... aga ometi peaks seal olema nagu mesilassülem, kui me tahaksime rääkida sellest, et meil on elujõuline teaduskond.»

Vaata videot siit:

Andres Parmas on riigi peaprokurör aastast 2020. Täpsemalt 9. jaanuaril 2020. aastal nimetas vabariigi valitsus Parmase viieks aastaks riigi peaprokuröriks. 

Alates 2003. aastast kuni 2017. aastani oli ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse õppejõud. Ka on ta olnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu liige.

Tagasi üles