/nginx/o/2020/08/28/13304461t1h6e66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/12/14894517t1h9035.jpg)
Ühel juulikuu päeval Tartu surnuaiale väikese lapsega jalutama läinud naine sai šokeeriva juhtumi osaliseks: «Täpselt siis, kui ma temast möödusin ja olin näoga tema poole, keeras mees ümber ja näitas oma suguelundit.» Liputamisega see olukord paraku ei piirdunud.
Tartu Pauluse kalmistu asub Võru tänaval – see on üks kolmest ülikoolilinna surnuaiast.
«See juhtus ülemöödunud nädalal ja oli väga ehmatav kogemus!» räägib neljakuuse beebi ema Sille (nimi muudetud – toim teada), kes sattus Tartu kalmistul päise päeva ajal kokku liputajaga. «Alguses ma ei pannud teda tähelegi. Nägin, et keegi istub haual pingi peal. Toimetas ja tegi midagi... Täpselt siis, kui ma temast möödusin ja olin näoga tema poole, keeras mees ümber ja näitas oma suguelundit,» meenutab naine. Noor ema oli juhtunust täiesti šokis, kuna kaasas oli ka vankrilaps.
Liputamisega olukord aga ei piirdunud: mees asus end ema ja lapse juuresolekul rahuldama. «Kõik oli väljas ja vinnas, mis iganes termineid võiks kasutada. Ema oli mulle õpetanud, et sellises olukorras säilita rahu ja kõnni edasi, seda ma ka tegin,» meenutab tartlanna ebameeldivat juhtumit surnuaial. Mõtlesin ainult oma neljakuusele pojale, kes sel hetkel vankris magas. Loomulikult kartsin, et liputaja tõuseb pingi pealt püsti ja ründab meid, aga seda ta õnneks ei teinud.»
Politseile noor naine aga juhtunust ei teavitanud. «Toonitame, et avalikus kohas kehtivad üldised käitumisnõuded, mille järgi on keelatud käituda teisi häirival või ohtu seadval viisil. Muuseas on keelatud viibida alasti, kui see häirib ümberkaudseid isikuid,» märgib PPA pressiesindaja Ragne Keisk. «Kui keegi tunneb, et ta on häiritud, võib tegu olla avaliku korra rikkumisega. Sel juhul on õige helistada hädaabinumbrile 112, et politsei saaks reageerida ja korrarikkumise lõpetada,» rõhutab Keisk.
/nginx/o/2017/12/27/7436823t1hfaab.jpg)
Tartlanna on enda sõnul tihti Pauluse kalmistul lapsega jalutamas käinud, kuna seal on vaikne ja linnud laulavad.
«Vihmaga on puude varjus hea olla ja ma ei olnud kunagi surnuaial käimist kartnud. Pärast seda juhtumit ma sinna enam väga minna ei taha. Eriti veel lapsega kahekesi,» tulevad naisel lugu meenutades tänagi külmavärinad peale. «Nüüd läheme isegi Selveri poodi Võru tänavat mööda, mis on palju lärmakam, aga surnuaiale lihtsalt ei julge rohkem minna.»
/nginx/o/2015/03/31/3922793t1hf449.jpg)