/nginx/o/2020/08/28/13304461t1h6e66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
«Kell kaks öösel hakkasid tuletõrje signalisatsioonid huilgama ja kogu kortermaja rahvas aeti üles,» räägib Kuuuurijale Tallinnas Tuukri ja Lüüsi tänava nurgal elav Maria. «Alguses arvasin, et äkki on tegu tulekahjuga, ning jooksin lapsega õue, kus kallas nagu oavarrest. Siis avastasime, et meie uue kortermaja garaaž uputab ja autod on poolenisti vee sees,» kirjeldab Maria öist olukorda Uus-Hollandi elurajoonis.
TUUKRI TÄNAV VAJAS TUUKREID ⟩ Majaelanik: mõtlesin, et maja vajub ja me upume! (5)
Uus-Hollandi elurajoon asub Reidi tee ääres ning moodustab kolmnurga Tuukri ja Lüüsi tänava vahel. Kokku on selles uusarenduses neli moodsat kortermaja, millest esimesed valmisid 2018. aastal. Sellesse piirkonda on planeeritud 250 elamispinda ja viimane kortermaja on veel ehitusjärgus.
Uus-Hollandi elurajooni korterid on enamjaolt merevaatega ning luksuslikud ja hinnalised. Kortermajade arendaja on Oleg Ossinovskile kuuluv ettevõte nimega SkinEst Arendus OÜ.
Maria ostis sellesse majja korteri paar aastat tagasi 300 000 euro eest ning arvas, et selle raha eest sai ta sõna otseses mõttes veekindla kodu.
«Kui ma öösel seda uputust all garaažis nägin ja vesi oli mul poole põlveni, siis mõtlesin küll, et kuhu kuradi kohta ma korteri olen ostnud. Kuidas saab tuttuus kortermaja niimoodi esimese suurema vihmaga uppuda?» räägib Maria emotsionaalselt ja lisab: «Kuna ma teadsin, et Tuukri tänava kandis oli ka varem uputusi olnud, siis ma küsisin enne korteri ostmist arendajalt, kas sadevee probleem selles kandis on lahendatud, ja toona mind rahustati, et siia on projekteeritud ja ehitatud võimsad sadeveekollektorid ja uputuse pärast ma muret tundma ei pea.»
Maria vaatas öösel õudusega, kuidas tema ja ta naabrite autod vee alla vajusid ja vihmavett jätkus umbes poole ukseni. «Meil on kõigil ju korralikud autod ja paneme need garaaži sellepärast, et neid hoida vihma, lume ja kõige muu eest. Garaažikoht ju maksab eraldi ja odav see ei ole. Nüüd olid autod aga nagu uppuva laeva trümmis ja sa lihtsalt vaatad seda olukorda tuttuues kortermajas käsi laiutades pealt.»
Parkimiskoht selles majas maksab 15 000 – 18 000 eurot ning nullkorrusel asuvad ka panipaigad (maksumuses 3000–5000 eurot), mis jäid samuti koos Maria hoidiste ja kartulitega täna öösel vee alla.
«Kuna garaažiuks ei tulnud enam lahti, siis kutsusime kohale päästeameti, kes jõuga ukse maha murdis. Samuti avastasime, et tänaval asetsevad sadevee kanalisatsiooniluugid või -restid on meie majade juures kaetud mingi valge tekstiiliga ja vesi ei pääsenud sinna sisse ehk äravoolu sisuliselt meie majade ümber ei olnud,» selgitab Maria öist vaatepilti. Naise sõnul tekitasid geotekstiiliga kaetud sadeveeluugid elanikes palju küsimusi ja nad asusid neid öösel ise avama ning võtsid vihmasajus kangast luukidelt maha.
«Kohe, kui me olime seda teinud, hakkas vesi ära voolama. Kes need sinna pani ja kas linnaga oli kooskõlastus, seda me ei tea…» ütleb Maria, kes on juhtunust siiamaani väga häiritud.
/nginx/o/2023/07/26/15481051t1hbb02.jpg)
Kuuuurija käis täna keskpäeval kohapeal ja uusarenduse maa-alune parkla oli ikka vett täis hoolimata sellest, et vee välja pumpamine oli juba tunde käinud.
Meie tähelepanu pälvis ka see, et uusarenduse ümber oli endiselt sadeveekaevusid, mis olid kinni kaetud ja sealt vesi liikuma ei pääsenud. Samal ajal olid Lüüsi ja Tuukri tänav kuiv ja garaažist välja pumbatud vihmavesi voolas vabalt avatud sadevee kanalisatsioonikaevu.
/nginx/o/2023/07/26/15481052t1hda57.jpg)
Küsisime ka uusarenduse ehituse projektijuhilt Tiit Tammelt (Dast Ehitus OÜ), miks luugid on kinni kaetud ja kas uputuse võisid põhjustada just needsamad kattega kaevurestid.
Tamme sõnul kinnikaetud luugid uputuses süüdi pole ja tema hinnangul pääseb vesi tekstiilist kenasti läbi. «See on nagu marli,» ütles ehituse projektijuht, kelle sõnul on uusarenduse uputuses süüdi hoopiski Tallinna linn.
Nimelt on tema arvates Pronksi ja Jõe tänava kandis lahti ühendatud sadeveekanalisatsioon, mis peaks seda piirkonda kuivana hoidma.
/nginx/o/2023/07/26/15481055t1h1b81.jpg)
Kuuuurija suundus härra Tamme osutatud suunas Jõe ja Pronksi tänava nurgale, kust vaatas meile otsa umbes viie meetri sügavune kaevik, mis oli aga meie üllatuseks täiesti kuiv.
«Mina ei tea, kes on süüdi või mitte, aga üks on kindel, et see asi tuleb välja uurida, sest inimeste autod on vees ja taoline uputus ei saa ju ka maja konstruktsioonile hästi mõjuda. Lõpuks tuleb hallitus ja mis kõik veel,» on Maria nördinud. «See ei pruugi ju jääda ka viimaseks vihmasajuks. Minul on ausalt öeldes hirm seal keldris asju hoida, kui oled näinud vaatepilti, kus nullkorrus muutub nagu uppuvaks laevaks.»
Tallinna linnavalitsus: probleemiks on torustike vastuvõtuvõime
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Heigo Jänes:
«Jõe-Pronksi tänaval ei ole sademeveekanalisatsiooni kuskilt lahti ühendatud. Kõik sademeveetrassid, mis toimisid enne Jõe-Pronksi tänava rekonstrueerimist, toimivad ka täna Jõe tänaval täpselt samas ulatuses ja kujul. Tuukri ja Lüüsi tänavad jäävad Jõe tänavast kaugele ja Jõe tänava torustikud ei mõjuta kuidagi selle piirkonna torustike tööd, kuna Uus-Hollandi elamupiirkonna sademeveetrassid on juhitud Reidi tee all asuvasse kollektorisse, mis voolab Pikksilma ja Reidi tee nurgal asuvasse sademeveepumplasse, kus see vesi pumbatakse merre.
Jõe tänava Ahtri-poolses otsas käivad hetkel kaugjahutuse torustike ehitustööd. Nendel töödel puudub igasugune seos sademeveetorustikega ja need tööd ei mõjuta vähimalgi määral sademeveetrasside tööd ei Jõe tänaval ega Jõe ja Karu tänavate ristmikul. Kuna Narva mnt, Pronksi ja Jõe tänavate ristmikult voolas eile vesi mööda kollektorit ära, siis tundub, et probleemiks on Tuukri, Lüüsi ja Uus-Sadama torustike vastuvõtuvõime.»