ÄRA ANDA JAHT ⟩ Tütar on sunnitud varalahkunud isa jahist loobuma ja annab selle ära võileivahinna eest

Katrin Lust
, Elu24 peatoimetaja
Copy
Pärnu Jahtklubi
Pärnu Jahtklubi Foto: Mailiis Ollino

«See on nii raske samm, et ma lihtsalt kogu aeg olen pisarates!» räägib Pärnust pärit Maria Rozbaum, kes kaotas möödunud aastal isa ja on sunnitud nüüd loobuma tema suurimast kirest, puujahist nimega Nele. «Kõik meie pere lapsed on selle jahiga üles kasvanud, aga kuna meil puuduvad teadmised, kuidas sellega edasi toimetada, siis otsime jahile uut omanikku.»

Vana puujaht nimega Nele seisab seni veel Pärnu jahtklubi sadamas. Maikuu lõpus peavad Nele praegused omanikud selle sealt aga ära viima.

«Nad ütlesid, et mai lõpuni veel hoiavad, aga meil ei ole tõesti seda kuhugi viia. Elame kõik linnas ja seda ei pane ju niisama õue peale seisma,» on Pärnus elav Maria Rozbaum õnnetu ja lisab: «Mõistan, et minu jaoks on see lapsepõlvemälestus, aga teiste jaoks lihtsalt paat.»

Maria sõnul maksab jahi hoiustamine Pärnu jahisadamas sadu eurosid kuus. Lisaks vajab see remonti ning isa, kes sellega aastaid toimetas, meie seas enam pole.

«Ma ei taha sellega mingit äri teha. Ma lihtsalt tahan, et see vana jaht jõuaks õige inimeseni, kes seda minu isa kombel edasi armastaks ja tema eest hoolitseks. Meil perega neid teadmisi ei ole,» selgitas pärnakas, kes tegi sel teemal ka sotsiaalmeediasse postituse, mis on tänaseks saanud ligi tuhatkond jagamist.

«Ma ei aja taga mingit suurt summat. Tean, et jahi hoidmine jahisadamas on emale läinud maksma paar tuhat eurot... Kui saaks selle tagasi, oleks väga hästi,» märkis naine.

Vaade Pärnu jahtklubile.
Vaade Pärnu jahtklubile. Foto: Pärnu jahtklubi

Kuna sotsiaalmeedias läks postitus lendu, on Maria Rozbaum saanud tohutu hulga kirju. «Inimesed soovitavad mul teha korjandust ja tahaksid annetada raha, et jaht jääks siiski perekonda. Ükskõik kui palju ma seda ka tahan, siis ei ole see siiski realistlik plaan. Me ei oska selle eest hoolitseda nii nagu isa. See peaks ikkagi minema kellegi kätte, kes tunneb sellest tema moodi rõõmu ja oskab seda hoida ja kellel on raha, et seda remontida.»

Maria sõnul on kõik nende pere suuremad mälestused seotud just puujahiga, mis kannab tema õe Nele nime. Seal on tähistatud nii kihlumisi kui pulmasid.

«Tohutult raske on ja olen kogu aeg nutma puhkemas. Emotsionaalselt väga keeruline samm, aga meil ei ole tõesti seda kuskile viia ja lihtsalt tükkideks seda saagida oleks äärmiselt rumal. Jaht on ilus ja isa sai selle juba Nõukogude ajal enda kätte ning vabariigi tulekul ostis endale. Ta on nagu pereliige,» lisas Maria. Ta loodab, et tänu sellelesamale loole siin leiab puujaht endale uue armastava omaniku.

Mariaga saab ühendust Facebooki kaudu.

Jaht Nele
Jaht Nele Foto: Erakogu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles