«Emad elavad kogu oma lapse valu läbi enda.» Sotsiaalmeedias taunitakse nõrgemate ja erivajadustega laste ebavõrdset kohtlemist

Kurb laps. Foto: Thomas Trutschel/photothek.de via www.imago-images.de/ Scanpix

«Autismiga last ei võetud koolireisile kaasa ja Downi sündroomiga laps visati tantsuklassist välja, kuna ei suutnud võrdselt sammu pidada,» kirjutatakse sotsiaalmeedias jahmatavatest sündmustest. Lapsevanemad on tagajalgadel ja nõuavad väiksema võimekusega laste paremat kohtlemist nii koolis kui ka mujal.

Facebookis läks kulutulena levima üleskutse, kus palutakse lapsevanematel oma lastele seletada, et ka veidike teistsugused lapsed on ilusad, toredad ja head. «On poisse ja tüdrukuid, keda keegi sünnipäevale ei kutsu. On erilisi lapsi, kes tahavad samuti olla osa meeskonnast, kuid neid ei valita, sest tähtis on võit. Erivajadustega lapsed ei ole imelikud, nad tahavad lihtsalt seda, mida kõik tahavad. Et neid aktsepteeritaks!» kirjutatakse postituses.

Üks postituse jagajatest ütles «Kuuuurijale», et jagas seda seetõttu, et osataks märgata ka teistsuguseid, erilisi inimesi. «See probleem on olemas ja jääbki olema, kui inimesed ei tee end teadlikumaks. Tehku tavakoolides loenguid koos vastava videomaterjaliga vms. Ega need vaesed lapsed ole süüdi, et nad sellisena siia ilma sündisid,» sõnas Kristi.

Veel soovitab Kristi panna inimestel ennast nende vanemate rolli, kes erivajadustega last kasvatavad. «Nad elavad kogu oma lapse valu läbi enda.» Probleemi lahendamise esimese sammuna näeb Kristi seda, et tuleb hakata tunnistama, et erivajadustega inimesed on olemas ning vajavad samuti sallivust ja empaatiat.

Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Lili Tiri sõnab, et võrdse kohtlemise puhul võiks selgitada ka seda poolt, et mitte igasugust erinevat kohtlemist ei peeta diskrimineerimiseks. «Näiteks erivajadusega inimeste puhul tähendab võrdse kohtlemise põhimõte ka seda, et erivajadusega inimestele võib anda teatud eeliseid, teha soodustusi või luua eritingimusi, et erivajadusega lapsed saaksid näiteks koolis käia.»

Tiri lisab, et seadustega on loodud hulk erandeid, mis jälgivad sisulise võrdsuse põhimõtet, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid võib kohelda erinevalt ehk kui inimesed on faktiliselt erinevas olukorras, siis võib olla vajalik nende erinev kohtlemine.

«Miks mitte järgida sama põhimõtet näiteks kehalise kasvatuse tunnis: reeglid, mis tagavad võrdse kohtlemise võistkondade valimisel, saab luua õpetaja, rääkides need klassiga ühiselt läbi. Ja lapsevanem saab teha kodus eeltööd, et laps mõistaks, mis on erivajadus, milliseid erivajadusi üldse on ning mida ühe või teise erivajadusega inimesed vajavad – on need siis füüsilise keskkonnaga seotud või meeleliselt tajutava info ja kommunikatsiooni vajadused.»

Tiri sõnul on üks võimalus, kuidas erivajadustega inimeste suhtes empaatiavõimet kasvatada, asetada ennast erivajadustega inimese rolli. «Puudeid on mitmesuguseid ja inimesel võib korraga olla ka mitu puuet ehk liitpuue, aga neli peamist liiki on liikumis-, nägemis-, intellekti- ja kuulmispuue. Miks mitte mängida koos lastega läbi mingisugune igapäevane tegevus, nii et silmad on kinni seotud või kõrvaklapid on peas ja hästi ei kuule, mida räägitakse, või siis satuvad kodus olema poksikindad ja proovida need käes kommipaberit avada ja avastada, et kui käed erivajaduse tõttu tavapäraselt ei tööta, siis tuleb asju teha hoopis leidlikumalt ja teistmoodi.»