T, 31.01.2023

GRINCH VARASTAB JÕULE? ⟩ Vanemad traumeerivad ja häbistavad oma lapsi sotsiaalmeedias

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Vanemad traumeerivad ja häbistavad oma lapsi sotsiaalmeedias
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 3
Kaader filmist "Grinch".
Kaader filmist "Grinch". Foto: Rakvere Teatrikino

Tänavu on sotsiaalmeedias üsna populaarseks muutunud videod, kus filmitegelane Grinch käib laste nähes nende kinke jõulupuu alt varastamas. «See on emotsionaalne väärkohtlemine!» sõnab vanemlusmentor Tanel Jäppinen.

Nii TikTok kui ka Instagram on täis videoid, kus kõrge mäe otsas elav roheline filmitegelane Grinch astub ootamatult laste juuresolekul tuppa ning kukub nende kinke kuuse alt endaga kaasa haarama.

«Me ütlesime neile, et kui nad halvasti käituvad, tuleb Grinch ja varastab nende kingid ära,» on nii mõnegi video juurde kirjutatud. On näha, et lapsed on olukorrast täiesti šokeeritud ja paanikas ning nutavad nii, et on näost punased. Ühes videos hakkab suurem poisslaps oma kingitusi kaitsma ning ründab Grinchi.

@mercilessgod187 #christmas #xmas #mrgrinch ♬ original sound - MercilessGod187

Sellised videod on aga lastega tegelevatel spetsialistidel harja punaseks ajanud ning nad nimetavad seda lausa laste emotsionaalseks väärkohtlemiseks.

Uurisime, mida arvab nendest videotest vanemusmentor Tanel Jäppinen, kes tegeleb sotsiaalmeedias vanemate toetamise ja suunamisega.

«Sellised Grinchiga jõuluvideod on sel aastal sotsiaalmeedias võrdlemisi populaarsed ja esmapilgul võivad need tunduda naljakad. Väikelastel vanuses kuni kuus aastat pole aga abstraktne mõtlemine arenenud ja nad isegi ei suuda selles videos toimunut kuidagi õppetunnina võtta. Ilmselt ainuke asi, mida see väikelaps selles videos võis mõelda, on «Keegi tungis meie koju sisse! Appi!». Aga abi asemel vanemad hoopis naeravad tema hirmu ja paanika üle ning isegi parastavad teda,» ütleb Jäppinen, kes on videoid nähes lausa jahmunud.

Jäppineni sõnul ei õpi lapsed hirmust, vaid selgetest ja järjekindlatest piiridest ning loomulikest ja loogilistest tagajärgedest. «Tervislikuks arenguks ja tegelikult ka õppimiseks on vaja psühholoogilist turvatunnet ja selline lapse hirmutamine seda kindlasti ei paku.»

Ta lisab, et lapsed ei käitu sobimatult selle pärast, et vanemate elu keerulisemaks teha, vaid seetõttu, et nad kas ei oska või ei suuda teatud hetkel paremini. «Olgugi et vanemad tahtsid lapsele anda õppetundi, et kui ta hästi ei käitu, siis kinke ei saa (mis pole ka kõige parem vanemlik eesmärk), siis laps võtab sellest kaasa hoopis õppetunni: ma olen halb laps. Mul ei ole oma kodus turvaline olla ja ma ei saa oma vanematele kindel olla! Halvimal juhul võib selline olukord kaasa tuua isegi trauma.»

Kui vanemad soovivad, et lapsed käituksid paremini, tuleb Jäppineni sõnul vanematel vaadata, kas lapsel on nendega ikka turvaline ja kas neil on lapsega hea kontakt. «Turvalised ja enesekindlad vanemad kasvatavad turvalisi ja enesekindlaid lapsi!»

Märksõnad
Tagasi üles