«Mul pole raha, et perega jõule tähistada.» Energiakriis on pannud suure põntsu inimeste rahakotile

Kaunilt pakitud jõulukingid. FOTO: Eero Vabamägi Foto: Eero Vabamägi

Jõulud on kohe käes, kuid nii mõnelgi on rõõmu asemel hoopiski murekortsud otsa ees. «Nüüd, kui peale pikalt kestnud koroonapandeemiat saaks taas suure seltskonnaga jõulupühi tähistada, on rahakoti sisu aga nii hõredaks jäänud, et vaevu suudan oma perelegi kingid osta,» sõnab murelik pereisa «Kuuuurijale».

Kolme lapse isa Tarmo pere jõulutraditsioon on sõita kõik koos maale vanemate juurde, kuhu alati tulevad ka tema õed ja vennad lastega. «Meid on nii palju juba, et varsti ei mahu ühe laua taha äragi,» naerab ta.

Neil on kombeks omavahel ära jagada peolaua nimekiri. «Kes teeb seaprae, kes toob külmlaua jne,» täpsustab ta. Lisaks on nad alati teinud igaühele väikese kingituse ning kõikidele lastele veidike uhkemad kingid.

«Kaks aastat pole me perega kokku selliselt saanud, sest vanemad pelgasid koroonat ning ei soovinud suurt seltskonda,» tunneb perepea pidustustest puudust. Tarmo sõnul pole aga ka sel aastal neil võimalik suurt pidu pidada vaatamata sellele, et piiranguid enam ei ole.

«Me pere loeb nüüd igat senti, vaevu tuleme palgaga kuu lõpuni välja, pole raha, et oma lastelegi kinke osta, kust ma peaksin seda leidma siis veel kütuse jaoks, et minna maale, ja veel kogu suguvõsa kinkidele,» on pereisa mures. Enda sõnul pole ta seni julgenud sugulastele öelda, et neil raskused on. «Häbi on!»

«Sõbrad rääkisid, kuidas nemad teevad kinke loosi alusel ega pea seetõttu suurt summat iga kord välja käima. Lepitakse kokku summa, mis suuruses kink on. Mulle see idee meeldib, aga olen sellega vist hiljaks jäänud. Õel on kõigile juba kingid ostetud,» räägib Tarmo, kes ei tea, mida perele öelda ning kas minna jõule tähistama.

«Mõistan, et oleme omale tekitanud sellise traditsiooni, mida rasketel aegadel järgida pole võimalik,» tunnistab Tarmo. Tema meelest on kinkide asemel olulisem hoopiski jõulude ajal perega kokku saada.