:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541270t1h7c71.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/05/14942142t1h5629.png)
Tartu Raja 31a detailplaneering, mille vastu kogutakse internetis petitsioonidega allkirju, oli sel nädalal kuum teema kahes Tartu volikogu komisjonis. Mõlemas otsustati, et linnavalitsusele ei anta ülesannet detailplaneering kehtetuks tunnistada, määravaks said seejuures kirjalikud hääled. «Miks me siis üldse kokku saame ja ettekandeid teeme?» ütleb üks komisjoniliige kirjalike häälte kohta.
Tartus politseimaja ja Lõunakeskuse vahetus läheduses asub Sanatooriumi park, mille saatus on nüüd küsimärgi all, ning peagi võivad pargis laiutada hoopiski eramud.
Tegu on 12,2-hektarilise rohealaga, mis on igapäevane vaba aja veetmise paik tuhandetele tartlastele. Nüüd jookseb looduskaitsjate süda pargi pärast verd just seetõttu, et ajaloolisest rohealast on Tartu linn määranud 3,5-hektarilise tüki ehitusmaaks, kuhu maa omanik – Eesti üks suurimaid ehitusfirmasid Nordecon – plaanib rajada elamud. Sealne detailplaneering on kehtinud juba aastast 2005.
Loe lähemalt: «Iga Eestimaa inimene peab siis panustama selle säilimisse.» Tartu pargi päästmine läheks maksma miljoneid
Sel nädalal oli suisa kahes Tartu volikogu komisjonis – keskkonnakomisjonis ja arengu- ja planeerimiskomisjonis – laual küsimus, kas anda linnavalitsusele ülesanne kõnealune detailplaneering kehtetuks tunnistada.
See aga läbi ei läinud.
Keskkonnakomisjonis oli eelnõu toetamise poolt kolm ja vastu kuus liiget, arengu- ja planeerimiskomisjonis oli poolt neli ja vastu seitse. Seega ei antud linnavalitsusele ülesannet detailplaneering kehtetuks tunnistada.
:format(webp)/nginx/o/2022/10/09/14888426t1h0357.jpg)
Keskkonnakomisjoni liige Irja Alakivi oli palunud suisa arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolekul osalemist, ehkki pole selle komisjoni liige. «Veljo Ipits tegi sõnavõtu, et Sanatooriumi pargi asi ei pea üldse paika ja te olete kõik asjadest teistmoodi aru saanud kui tema, kes seda tunneb,» räägib Alakivi. «Jõuti hääletamiseni ja kohapeal oli üldse ainult viis inimest ja Zoomis oli ainult üks. Neli kohalviibijat hääletas selle poolt, et see saata linnavalitsusele. Ja siis pani Veljo Ipits lauale, et «pluss viis» – et viis komisjoni liiget on esitanud oma hääle kirjalikult,» meenutab Alakivi koosolekut, kus ta külalisena osales.
Kolmapäeval toimus keskkonnakomisjoni koosolek, mille liige Alakivi on. «Seal oli Jaak Lainestelt (arengu- ja planeerimiskomisjoni aseesimees) taas ettekanne. Ja siis komisjoni liikmed, noh... kuidagi ei läinud absoluutselt sellele loodushoiu ja looduse säilitamise lainele. Toimus hääletus ja minu arust ainult kaks inimest (eelnõu toetamise poolt hääletas kolm inimest – toim) ütlesid, et see viia linnavalitsusele, ja kõik teised olid vastu. See oli nii kummaline olukord, et ma ei suuda seda õieti kommenteerida. Olen natuke praegu šokiseisundis,» ütleb Alakivi, kes on üks detailplaneeringu tühistamise eestvedajaid.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/31/13605348t1ha6a6.jpg)
Jaak Laineste, Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni aseesimees, tegi mõlema komisjoni koosolekul ettekande. Tema sõnul jooksid jõujooned mõlemas komisjonis sarnaselt. Eesti 200 liige Laineste ütleb: «Arengu- ja planeerimiskomisjoni koosolek oli selles mõttes huvitav, et enamus koalitsiooni liikmed ei tulnud kohale, vaid saatsid ette oma arvamuse.» Selline vorm on siiski täiesti lubatud. «On aga küsimus, et miks me siis üldse kokku saame ja ettekandeid teeme,» sõnab Laineste.
«Meie argumendid on, et see on kultuuriajalooliselt üks olulisemaid ja väärtuslikumaid säilinud kohti Tartus üldse tänu Oskar ja Aino Kallase olulisele rollile Eesti-Soome kultuuriloos. Seal on maja säilinud, park säilinud. Need mõlemad vajaksid korrastamist, aga kui sinna elamurajoon tuleb, siis parki tervikuna enam paraku ei ole. Umbes nagu Kadrioru parki võiks ehitada elamurajooni...» ütleb Laineste.
/nginx/o/2021/11/16/14205602t1hc4dc.jpg)
Paludes kommentaari arutelu kohta arengu- ja planeerimiskomisjoni esimehelt Veljo Ipitsalt, ütleb ta, et eelnõu esitaja Jaak Laineste pidas väga asjakohase kõne ning seejärel tehti otsused. «Oluline on, et riik teeks eelkõige ära otsuse ja siis saab linn riigi otsuse pinnalt teha miskit. Kui linn praegu hakkab midagi otsustama, siis võib ju riik käega lüüa enda otsustusprotsessile,» on Ipitsa seisukoht. Nimelt on praegu pall nii-öelda riigi käes, sest keskkonnaamet paneb kokku spetsiifilist memo, mille põhjal saab keskkonnaminister otsustada, kas on põhjust algatada pargiosa riikliku kaitse alla võtmise menetlus. Ja kui see algatatakse, siis lõpliku otsuse pargi riikliku kaitse alla võtmise kohta teeb vabariigi valitsus.
«Olen selle pargi nimel südant valutanud ja see on tõesti minu südameasi,» ütleb reformierakondlane Ipits ja räägib, et on väiksest saati pargis aega veetnud ning tegi seda ka koroonapiirangute ajal. Samas tõdeb ta, et tema lapsepõlves pargi mõõdu välja andnud koht on nüüd võsastunud ja paraku ei saa tema sõnul seda nimetada sugugi pargiks, kus keegi praegu aega veeta sooviks. Roheluse tagaajamisega ei saa Ipitsi sõnul liiale minna.
Mees tõi ka näite, et nägi ükspäev Tartus Vanemuise tänaval rebast. «No me ei saa ju teha nii, et tulen raekojast välja ja selle taga on kartulipõllud.»
Ehkki tänaseks on ümbrus võsastunud, siis ehitusmaaks määratud tükk on väärika ajalooga. Justkui võsa minimõisa ümber istutas omal ajal lugupeetud Kallase perekond. «Seda parki hakati rajama, kui Kallas krundi ostis, põhiliselt 1910 ja sealt ülespoole. Ja eriti huvitav on jälgida, et eesti kultuuriloolises arhiivis on piinliku täpsusega säilitatud Oskar Kallase märkmikud, kuhu ta on kopika pealt pannud kirja, mida osteti, mis liiki, mis istutati, mis päeval, palju said istutajad päevatöötaja, ja ta lõi ise ka käed külge,» teadis rääkida folklorist Loone Ots «Kuuuurija» saates.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/22/7803709t1h62bf.jpg)
Kauni, aga tänaseks räämas häärberi Sanatooriumi pargis projekteeris üle saja aasta tagasi Soome arhitekt Valter Thomé rahvaluuleteadlase Aino Kallase ja Eesti vabariigi esimese suursaadiku Helsingis Oskar Kallase koduks.
/nginx/o/2021/08/05/13971579t1hf1b0.jpg)
Maaülikooli professor Kalev Sepp rääkis «Kuuuurija» saates, et Sanatooriumi pargis käivad igapäevaselt aega veetmas tuhanded tartlased ja ehkki detailplaneering hõlmab vaid väikest osa pargist, ohustab see parki ka suuremas pildis.
«Tõesti on öeldud, et need alleed säilivad, osa pargist säilib ja osa läheb siis ehituste alla, aga paratamatult ei mõjuta ehitused mitte otse ainult seda ala, mis jääb majade või kõnnitee alla, vaid trassid samamoodi lõhuvad ja kuivendavad ja just noh, mis on eriti kurb, on see, et sellest on igal pool Euroopas aru saadud, et rohealadele Euroopa linnades ei tohiks enam ehitada.»
«Kui me Tartus siin rajame Sanatooriumi parki eramut, teeme Süku kesklinna, võtame maha Ihaste metsa, siis Tartu, mis on kultuuripealinn, näeb selles valguses väga halb välja,» lisas Sepp.