«Kuuuurija» toimetusega võttis ühendust mees, kes maksis möödunud aastal netikelmile ligikaudu 30 000 eurot. Ohver on aga pettusest nii löödud, et tema tervis on hakanud streikima.
JÄRJEKORDNE OHVER ⟩ Netikelm suutis Eesti mehelt välja petta suurema summa raha (2)
«Kuuuurija» toimetusele kirjutas oma murest Toomas (nimi muudetud, toimetusele teada), sest ta soovib enda sõnul hoiatada teisi, kes võivad langeda netikelmide küüsi.
Toomas on keskealine üksik mees, kes asus internetiavarustes endale kaaslast otsima. Ühel päeval leidiski ta interneti kaudu meela jutuga kauni venelanna. Hiljem aga selgus, et tegemist oli hoopiski osava kelmiga.
«Arvan, et tegu on ühe Aafrikast pärit üliõpilasega, kes näiteks õpib Indoneesias. Neid mustreid on palju, kuid usutavasti tegutses ta üksinda,» mõtiskleb Toomas.
Vähe sellest, et tegu polnudki Toomase unistuste naisega, kandis mees talle ka ligikaudu 30 000 eurot. «Vene keeles ta suhtles ja kanded sai teha ühe Vene kommertspanga kaudu. Nad on ülihead tunnetega manipuleerijad,» räägib Toomas ning tunnistab, et pikk üksiolek on teinud oma töö ja ta jäi kelmi üsna kiiresti uskuma.
Kui Toomas avastas, et teda on osavalt petetud, pöördus ta otsemaid politseisse. Kuriteokoosseisu aga ei leitud, sest mees oli teinud ülekandeid vabatahtlikult.
Toomase süda on nüüd nii murtud, et tema tervis on hakanud halvenema. «Minu jaoks see juhtum ei aegu iialgi. Suvel oli herpes, nüüd on põlvemeniski rebendid. Mul polnud tervisega varem mingeid probleeme,» seletab ta.
Ta räägib, et lõpetas äsja autokooli ning võib nüüd hakata pidama bussijuhiametit, kuid ka see ei tõsta ta tuju. «See ei paku paraku mulle mingit rõõmu. Enne olin metsamees, kuid ta (pettur – toim) purustas minu rahalised tulevikuplaanid. Õnneks ma ei võtnud laenu ja saan elada oma majas edasi,» lisab Toomas.
Mehel on kahju, et Eesti õiguskaitseorganid ei võta vaevaks inimesi selliste pettuste puhul aidata ning petturite ohvrid peavad ise kuidagi jalad alla saama.