/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)
/nginx/o/2021/09/24/14092319t1h701a.jpg)
Möödunud aastal selgus, et Valga volikogu esimees Lauri Drubinš ja Reformierakond kasutasid oma erakonna reklaamimiseks Valga bussipeatusi, maksmata selle eest ühtegi senti. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) leidis, et tegu oli keelatud annetusega, ning politsei alustas menetlust.
Eelmise aasta sügisel jõudis meie toimetuseni informatsioon, et Valga vald on Reformierakonna valimisnimekirjale eesotsas Valga volikogu esimehe Lauri Drubinšiga andnud tasuta pinnad valimisreklaamide jaoks uutes bussiootepaviljonides. Sellest kirjutas möödunud aastal ka Elu24.
Valimiskandidaat Lauri Drubinš kasutas vallavara (bussipeatuste reklaampinnad) tasuta enda valimisreklaamiks, millega ta omastas Valga valla vara. Lauri Drubinš Valga vallavolikogu esimehena, Tõrva asevallavanemana ja endise Valga abilinnapeana peaks olema teadlik omavalitsuse regulatsioonidest, muuseas vallavara põhimõtetest. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse kõrgeim organ ja sel juhul saab laiendada Lauri Drubinšile ametiisiku mõistet.
Bussipeatuste reklaampinnad lubas Reformierakonna valimisnimekirja kandidaatidele valladisainer Raivo Berhsin, kelle vahetu ülemus oli samuti plakatil. Valladisaineri ülemus oli valdkonna juht, asevallavanem Enno Kase, kelle teadmisel anti vallavara tasuta kasutusse. Lisaks oli vallavalitsuse liikmetest plakatil kujutatud Kalev Laulu.
Vallavalitsuse liikmed Monika Rogenbaum (Isamaa), Enno Kase (Reformierakond), Meeli Tuubel (Sotsiaaldemokraat), Põim Kama (Ref) ja Kalev Laul (Ref) said teost teada hiljemalt 24.09.2021, st siis, kui Valga vallavolikogu istungil esitati arupärimine nende valimisreklaamide ja vallavara tasuta kasutamise kohta. Vaatamata püstitatud küsimustele ei võtnud Valga vallavanem Monika Rogenbaum ega vallavalitsuse liikmed midagi ette valimisreklaamide eemaldamiseks, tasu määramiseks ja võrdsete võimaluste loomiseks kõigile soovijatele.
Loo teebki põnevaks see, et reklaampindasid soovisid ka teised erakonnad ja seda ikka tasu eest. Teiseks, tasuta reklaampinna andmisega Reformierakonnale eiras Valga vald enda kehtestatud vallavara eeskirja paragrahvi 12 lõiget 3, kus on kirjas, et vallavara võib anda tasuta või alla turuhinna kasutusse avalikest huvidest lähtudes. Drubinši ja Reformierakonna valimisplakatid olid aga ainult nende isiklikes huvides.
See tähendab aga seda, et Reformierakond ja Drubinši juhitud valimisnimekiri võtsid vastu keelatud annetuse, mis on sõna otseses mõttes kuritegu. Valga vald toona endal mingit süüd ei näinud, kuna nende andmetel puudub vallas valimiste perioodil reklaamimaks. Põhjendati, et kuna volikogu esimees Drubinš oli esimene ja ainus, kes neid reklaamikohti kasutada soovis, anti need tema ja Reformierakonna kasutusse.
Erakondade rahastamise järelvalve komisjon (ERJK) otsustas alustada Reformierakonna ja Lauri Drubinši suhtes menetlust, et tuvastada valimiskampaaniaks avalike vahendite kasutamine ja juriidilise isiku annetus. Samuti pöörduti politsei poole väärteomenetluse alustamiseks Valga valla, Reformierakonna ja Lauri Drubinši suhtes.
«Komisjon käsitles esimest plakatit Drubinši isikureklaamina ja teist Reformierakonna reklaamina, mõlemaid menetles komisjon avalike vahendite arvelt saadud juriidilise isiku annetusena, mis on keelatud. Reformierakond teavitas komisjoni, et on tagastanud mõlema isiku keelatud annetused, st tasunud Valga vallale nii Drubinši kui ka erakonna reklaami avaldamise kulud. Komisjon lõpetas mõlema isiku suhtes algatatud menetlused,» kommenteeris ERJK finantsnõunik Zoja Masso Kuuuurijale.
Kokkuvõtvalt sai Reformierakond enda kasutusse ootepaviljonide reklaampinnad kui vallavara, mis kujutab endast rahaliselt hinnatavat hüve, mille eest tuleb tavapärases õiguskäibes siiski tasu maksta.
ERJK aruandes seisab järgmine:
«Ka riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et kohaliku omavalitsuse omandis oleva avaliku ressursi kasutusele andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel.
Seega oleks eeskirja kohaselt pidanud Valga vald bussiootepaviljonide reklaampindade kasutusse andmiseks korraldama avaliku enampakkumise ja selle tulemused kinnitama vallavalitsuse korraldusega ning sõlmima seejärel vara kasutusse andmise lepingu (eeskirja § 18 lg 1 ja lg 5 alusel).
Ühe erakonna huvi olla esindatud vallavolikogus ning valimistel kandideerija, siinkohal Lauri Drubinši soov saada valitud vallavolikokku, ei kujuta endast avalikku huvi. Ühesõnaga, Valga vald on reklaampindu tasuta kasutada võimaldades teinud Eesti Reformierakonnale valla vahendite arvelt annetuse, mh tingimustel, mis pole kättesaadavad teistele isikutele.
Riigikontroll on märkinud 2015. aasta aruandes riigikogule, et kui omavalitsus teeb kulusid poliitikute või erakondade reklaamimiseks, tegutseb ta erahuvides.»
Reklaampindade tasuta kasutada andmise vastu kõneleb suuresti ka asjaolu, et Valga vald on bussiootepaviljone ehitades teinud kulusid ning reklaampindadeta paviljonid oleksid olnud tunduvalt odavamad. Lisaks tasub vald omanikuna nende reklaampindade korrashoiu kulusid.
Oleks loogiline, et reklaampinna väljaehitamise ja korrashoiu kulud katab kaudselt reklaampinna kasutaja üüri või rendiga.
Reformierakonna ja Drubinši rikkumine seisneb selles, et Valga vallale kuuluvaid reklaampindu kasutati valimisreklaamide esitamiseks ning nende eest ei olnud makstud. ERJK hinnangul on tegemist rahaliselt hinnatava hüve saamisega juriidiliselt isikult, mis on keelatud annetus ja mis tuleb vallale tagastada.
«Komisjon teavitas Eesti Reformierakonda kavatsusest teha erakonnale ettekirjutus keelatud annetuse tagastamiseks. Menetluse käigus selgus, et keelatud annetuse Reformierakonna osa suurus on 451 eurot. Reformierakond tasus oma arvestuse kohaselt 24.01.2022 Valga vallale 384,93 eurot. Seejärel teavitas komisjon, et keelatud annetuse suurus koos Lauri Drubinši osaga on 902 eurot ja kui Reformierakond võtab enda kanda ka Drubinši reklaamiosa, tuleb Valga vallale tasuda veel 517,07 eurot,» seisab ERJK menetlustoimikutes.
«Politsei alustas juhtunu uurimiseks väärteomenetlust erakonnaseaduse paragrahvi 12 lõike 1 alusel. Menetlus kestab ning praegu täpsemaid üksikasju veel avada ei saa,» kinnitas meile PPA pressiesindaja Ragne Keisk.
Kuuuurijale teadaolevalt on Reformierakond tõepoolest maksnud Valga vallale üle 900 euro, kuigi valimistel konkureerivad kandidaadid tegid vallale märgatavalt suurema pakkumise samade reklaampindade kasutamise eest. Ühe bussipaviljoni reklaampindade eest pakuti 100 eurot päevas ja seda kuni valimisteni 18. oktoobril. Kokku oli Valgas uusi reklaampinnaga bussipaviljone kümme ja vallale saamata tulu seega tuhandetes, kuna valimisreklaamid olid üleval 22 päeva.
Monika Rogenbaumi juhitav Valga vallavalitsus meile aga kommentaare anda ei soovinud, kuigi möödunud aastal oli ta veel väga kindlal seisukohal, et Drubinšile tasuta reklaampindu andes nad valesti käitunud pole.
Samuti palusime vallal saata meile arve, mille alusel Reformierakond keelatud annetuse tagasi maksis. Kommunikatsioonijuht Elisabeth Tõnissoni sõnul mingit arvet ega muud raamatupidamise algdokumenti Valga vallal ei pidavat olema.
Drubinšilt endalt loole kommentaari küsides oli aru saada, et mehele ei meeldi loo kajastus Kuuuurijas. «Suur tänu jätkuvalt minu isiku vastu huvi tundmast. Reformierakond on antud küsimuses andnud ütlused ja seisukohad erakondade rahastamise järelvalve komisjonile, millele tuginedes on küsimus lahendatud ja erakonda on teavitatud menetluse lõpetamisest. Muud värskemat informatsiooni mul pakkuda pole,» vastas ta meile ilmselge vastumeelsusega.
Reformierakonna esindajal polnud Drubinši kommentaarile midagi juurde lisada.
Huvitavaks teeb loo ka asjaolu, et vallavalitsuse liige Põim Kama, kes oli Valga vallas Reformierakonna esinumber, on meedias sõna võtnud selle kohta, et poliitikutel kipub valimiste eel avalik ja erakondlik huvi segi minema ning seetõttu oleks vaja tugevamat järelevalvet.
Palusime seetõttu loole ka nüüd suhtekorraldajana töötava Kama kommentaari, mida me aga saanud ei ole.
Kuna politsei menetleb keelatud annetust ERJK avalduse põhjal väärteona, siis küsisime Lõuna ringkonnaprokuratuurilt, kas teol ei ole ka muid korruptsioonikuriteo tunnuseid, nagu omastamine ametiisiku ja grupi poolt, ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine või toimingupiirangu rikkumine.
Lõuna ringkonnaprokuratuurist me vastust ei saanud ja ajakirjanikel soovitati hoopis ise kuriteoteade teha.
Karistusseadustiku § 201 (omastamine ametiisiku ja grupi poolt),
erakonnaseaduse § 1218 (keelatud annetuse tegemine ja vastuvõtmine),
korruptsioonivastase seaduse § 17 (ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine) ja
korruptsioonivastase seaduse § 19 (toimingupiirangu rikkumine).