Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium soovitab inimestel joodi varuda

Jooditabletid purgis. Foto: Pichi Chuang

Helsingin Sanomat vahendab, et Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium on andnud soovituse varuda koju joodi. Asjatundjate arvates pole aga apteeki kohe vaja tormata. Eesti terviseameti sõnul ei tohiks niisama igaks juhuks joodi tarvitada.

Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeerium (STM) soovitab kõigil, kes jäävad 3.–40. eluaasta vahemikku, varuda omale koju jooditablette. «Kiiritusohu olukorras on soovitatav joodi kasutada kuni 40-aastastel ja rasedatel loote kaitseks, sõltumata vanusest,» ütles teisipäeval STM-i eriekspert Elina Asola.

Asola esitles uut soovitust teisipäeval meediaüritusel. Kui tekiks olukord, kus joodi tuleks võtma hakata, teatavad võimud sellest eraldi. Joodi ei tohi aga niisama tarvitada.

Soovitatav kogus 12–40-aastastele ja rasedatele on 130 milligrammi, 3–12-aastastele aga 65 mg. Ühekuustele kuni kolmeaastastele lastele on 32,5 mg ja alla ühe kuu vanustele lastele 16,25 mg. Alla kolmeaastastele pole aga Soome apteekides joodi saadaval.

Kilpnäärmehaigustega inimestele on juhised veidi teistsugused. Näiteks ei soovitata joodi neile, kellel on nääre eemaldatud või kellel on kilpnäärme ületalitlus.

Lisaks on STM-i hinnangul hea, kui jooditabletid on saadaval seal, kus kuni 40-aastased kõige rohkem viibivad. Nende kohtade hulka kuuluvad ka näiteks mõned riigiasutused, ettevõtted, kogukonnad ja nende varjupaigad.

Asola rõhutas üritusel, et kiirgusohu korral on esmane tegevus siiski varjumine. Jooditableti võtmine on vaid teisene kaitsemeede.

Jooditablettide võtmist võidakse soovitada tuumaelektrijaama õnnetuse korral, sest sellisel juhul võib radioaktiivne jood levida keskkonda, mis võib põhjustada muutusi kilpnäärme töös.

See on kõige kahjulikum kasvuealistele inimestele, kellel suured kiirgusdoosid võivad suurendada kilpnäärmevähi riski. Täiskasvanutel ei ole sama riski ja seetõttu ei soovitata kiirgusohu olukorras tulevikus enam jooditablette üle 40-aastastele inimestele.

«Suurim muudatus on see, et üle 40-aastastel ei peeta joodi kasutamist enam mitte mingil juhul sobivaks,» ütles üritusel STM-i osakonna juhataja Taneli Puumalainen.

Soovituste uuendamisega – mida teha kiirgusohu korral – alustas Soome juba enne Venemaa rünnakut Ukraina vastu. Vana soovitus oli aastast 2002.

Maailma poliitiline olukord on aga nüüdseks tekitanud inimestes suurt huvi joodi vastu. Soomlased varusid joodi juba kevadel.

Eksperdid möönsid, et soovituse uuendamine võib tekitada apteekides suure joodipuuduse. Puumalainen tõi aga välja, et jooditabletid säilivad aastaid.

Kiirguskaitsekeskuse juhataja Petteri Tiippana rahustas, et Ukraina on Soomest kaugel. Ka keskuse juhtivinspektor Antero Kuusi kommenteeris laupäeval Helsingin Sanomatile rahustava tooniga, et soomlastel poleks vaja joodi osta ka siis, kui Venemaa Zaporižžja tuumajaama ründaks.

Siiski on inimesed ärevad, sest Vladimir Putin on oma viimastes sõnavõttudes vihjanud tuumarelvale.

«Kuivõrd Eestis ei ole kiirgusohu tase muutunud, siis soovitust jooditablettide varumiseks ei ole. Eesti haiglatel on tabletivaru olemas. Soome soovitused, mida äsja uuendati, on seotud eelkõige tuumajaamade asumisega riigis,» selgitab Eesti terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas.

Eestis tegeleb kiirgusohu seirega keskkonnaameti kiirguskeskus, kes ohu korral inimesi ka viivitamatult teavitab. Elanikkonna käitumisjuhised kiirgusõnnetuse korral on leitavad olevalmis.ee veebilehel või rakenduses Olevalmis!, mille saab oma nutiseadmesse alla laadida. Samuti leiab info keskkonnaameti kodulehelt.

«Jooditabletid on saadaval ka Eesti apteekides ja hulgimüügitasandil ning soovi korral on võimalik neid soetada. Siinkohal tuleb meeles pidada, et jooditablettide võtmine on vajalik ainult siis, kui on toimunud tuumaõnnetus ja inimene on õnnetuspaigale lähedal. Ravimi manustamise juhiseid oskab anda näiteks apteeker, kellelt tabletid soetatakse, samuti on vastav info toodud ravimi infolehel. Parima võimaliku kaitse saavutamiseks on vajalik võtta tabletid esimesel võimalusel (eelistatult kahe tunni jooksul) pärast teadaannet radioaktiivse joodi vabanemise kohta. Tablettide võtmisest võib siiski olla kasu, kui seda teha kuni kaheksa tunni jooksul pärast kokkupuudet radioaktiivse joodiga,» lisab Kaas.

Missugused ohud võivad kaasneda, kui jooditablette võetakse igaks juhuks?

Kaaliumjodiidi ehk jooditablettide igaks juhuks võtmine on tervisele pigem ohtlik, sest see võib tekitada kilpnäärme ületalitluse ning on oht kilpnäärme suurenemiseks ja sellest tingitud hingamisraskusteks.

Samuti võib kaaliumisisalduse suurenemise oht põhjustada südame rütmihäireid, lihasnõrkust jne.

Kaaliumiliia risk on suurem inimestel, kes võtavad kõrgvererõhutõve tõttu diureetikume.

Raseduse ajal jooditablettide võtmine võib aeglustada loote kilpnäärmetalitlust.

Kui tunnete muret oma tervise pärast, siis kellega nõu pidada?

Kõiki oma tervist puudutavaid otsuseid tuleks arutada perearstiga, kellele tuleks ka tervisemuredest rääkida.

Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, tasub helistada perearsti nõuandeliinile 1220.

Apteekides jagavad proviisorid nõu ning selgitavad, miks, millal ja kuidas erinevaid ravimeid võtta või võtmata jätta.

Ka terviseameti mürgistusteabekeskusesse on helistanud inimesed küsimusega, kuidas joodi tarvitada ja kui palju on palju.

Eelkõige ei tohi jooditabletti võtta ilma ametivõimude nõuandeta ning lihtsalt igaks juhuks profülaktilisel kaalutlusel. Radioaktiivse joodiga saastumise korral on oluline võtta kaaliumjodiidi tablett õigel ajal. Kui võtta liiga vara või liiga hilja, väheneb selle kaitsev toime. Jooditablett kaitseb ainult kilpnääret ega toimi sel moel teistele organitele. NB! Jooditabletid ei kaitse teiste radioaktiivsete ainete eest.

1986. aastal toimunud Tšornobõli õnnetuses kasutati kaaliumjodiidi tablette nii Poolas kui Tšornobõlis ning selle ravi tulemuste järgi hinnati kaaliumjodiidi tabletid turvalisteks selliste radiatsiooniõnnetuste korral kasutamiseks. Ent see põhjustas ka nahalööbeid ja seedehäireid, oksendamist. Samas tuleb rõhutada, et sama protsess, mis kaitseb inimese organismi radioaktiivse joodi ladestumise eest, võib põhjustada kaaliumjodiidi pikaajalisel tarvitamisel kilpnäärmefunktsiooni häireid.

Tähelepanu tuleks juhtida erinevates joodipreparaatides leiduvale kaaliumi sisaldusele, mis võib põhjustada mürgistusi. On teada, et üks nt 130 mg kaaliumjodiidi tablett sisaldab 4 mmol K+. Kaalium annuses 2–2,5 mmol/kg võib põhjustada normaalse neerufunktsiooniga isikul hüperkaleemiat.

Ehkki soovitatavad profülaktilised kaaliumjodiidi annused ei tohiks avaldada olulist mõju vereplasma kaaliumi kontsentratsioonile, tuleks siiski ettevaatlik olla langenud neerufunktsiooniga inimestel. Kaaliumjodiid imendub läbi erinevate inimorganismis olevate barjääride, mõjutades raseduse ajal loodet ning rinnaga toitmisel imikut. Võimalikud tüsistused on lapse kilpnäärme suurenemine, hüpotüreoidism ja kretinism. Liigses koguses rinnapiimaga imiku organismi sattuv jood võib põhjustada imikul nahalööbeid ja pärssida tema kilpnäärme normaalset arengut.

Jood on Eestis kättesaadav ka viieprotsendise jooditinktuurina välispidiseks kasutamiseks, mis allaneelatuna põhjustab seedetrakti söövitusi. Niisiis ei tohi joodi nahalahust mingil juhul sisse võtta! Lisaks seedetrakti söövitavale kahjustusele võib see allaneelamisel tekitada kõhulahtisust, kõripealise turset ja lämbumist ning neerukahjustust. Inimene võib ka surra.

Samuti pole kasu erinevate vetikapreparaatide ja joodi sisaldavate multivitamiinide kokkuostmisest ning kiirgusõnnetuse korral korral õige annuse saamiseks nende suuremas koguses sissesöömisest, kuna need preparaadid sisaldavad joodi vaid väga väikeses koguses. Multivitamiinid ja loodustooted on siiski kindlalt mõeldud tarvitamiseks vaid pakendil märgitud annustes ning nende suuremas koguses manustamine võib põhjustada tervisehäireid.

Joodi tarvitamise võimalikud ohud, kõrvaltoimed:

• suurte dooside korral: hüperkaleemia, hüpernatreemia;
• kroonilisest mürgistusest: hüpertüreoidism, hüpotüreoidism;
• seedetrakti ärritusnähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu, metallimaitse suus;
• allergilised reaktsioonid: angioödeem, tahhüpnoe, nahalööve.