:format(webp)/nginx/o/2022/10/11/14892945t1h84a7.png)
«Korsten oli läbi, aga mõte oli, et niipea kui rahaline seis lubab, teeme korda...» tõdes Järvamaa pereisa Eglis «Kuuuurija» saates. Tänaseks on selgunud, et põleng sai alguse just vanast korstnast. «Oleks see juhtunud öösel, poleks täna meist kedagi.»
Esmaspäevases «Kuuuurija» saates rääkis Järvamaa pere, kuidas tuli neilt minutitega kodu võttis.
«Seest tõmbas ikka taas õõnsaks, kui kõike seda uuesti ja läbi teleekraani vaadata,» tõdes pereisa Eglis teisipäeva pärastlõunal toimetusele. «Lapsed ka vilksamisi nägid. Poisil võttis pisara silma, hakkas nutma, aga siis rahustasime, et teeme uue kodu kevadel.»
Kui veel nädal tagasi ei olnud päästeameti ekspertiis tulnud ja pere võis vaid spekuleerida, et tulekahju sai alguse vanast korstnast, siis tänaseks on selgunud ka täpne põlengu põhjus.
/nginx/o/2022/09/30/14867644t1hbe7d.jpg)
«Ma arvan, et ikkagi korstnast. Meil oli küll korstnapühkija akt olemas, aga see korsten oli läbi,» aimas Eglis juba «Kuuuurija» saates. Pereisa sõnul tegid nad möödunud sügisel valda ka taotluse, et just nende küttekolle projekti raames korda saaks tehtud, kuid kuna kellegi kodu oli natuke hullemas seisus kui nende oma, siis paraku nad seda ei võitnud. «Mõte oli, et niipea kui rahaline seis lubab, teeme korda...»
Teisipäeval leidsid pereisa sõnad kinnitust. Päästeameti ekspertiisiaktist tuli välja, et põleng sai tõepoolest alguse korstnast. «Päästeametist helistati, et korsten oli ikka niivõrd vana, seest põlenud ja kõik sai alguse vana katuse soojustusest, kust see hõõguma hakkas,» selgitas pereisa. «Sai hapnikku ja nii see läks...»
Ema Tiia tänab aga õnne, et see traagiline sündmus siiski päeval juhtus. «Oleks see juhtunud öösel, poleks täna meist kedagi.»
:format(webp)/nginx/o/2022/10/11/14892945t1h84a7.png)
Saates meenutas Tiia, et see kõik juhtus nii äkitselt – silmapilk ja kodu enam ei olnud. «Mul oli plaanis õhtuks kotlette teha ja pidin poodi minema. Kuna mul oli vaja ka autot tankida, siis käisin Paides,» meenutas naine. Tema sõnul oli kodust lahkudes kõik korras – telekas oli kinni, pesumasin ei käinud, kõik oli välja lülitatud, ahju kütsid nad viimati eelmisel õhtul.
Poest tagasi tulles oli maja leekides ja ei jäänud üle muud, kui põlluserval seistes pealt vaadata, kuidas tema kodu maha põleb. Loe pikemalt siit:
Eglis tõdes toimetusele, et nüüd, kui põlengu põhjus on teada, alustavad nad jõudsalt koristustöödega. «Veame vennaga kopaga selle sodi välja ja hakkame vaikselt pihta,» säilitab ta positiivsust. «Kuidas need ilmad praegu kannatavad, aga kevadel täie hooga edasi.»
/nginx/o/2022/10/11/14892939t1hde9d.png)
Tänu heldetele annetajatele perekond lageda taeva alla ei jäänud. Kõigest kolme päevaga saadi kokku üle 11 000 euro, mille eest tasutakse ajutise korteri üüri ning seejärel panustatakse raha oma uue kodu ülesehitamisse. Kodukindlustust neil pereisa sõnul paraku ei olnud.
Vaata täispikka saadet siit:
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori Raido Metsa hinnangul sai tuli alguse pööningult ja põlengu põhjustas amortiseerunud korsten. «Kogutud info kohaselt kasutati tulekahjule eelneval õhtul pliiti ja ahju, siiber oli jäänud lahti. Hoone küttesüsteemid ja korsten oli amortiseerunud, mistõttu võis seal esineda pragusid ja avasid,» rääkis Mets põlengu põhjustest.
«Kuna suurimad kahjustused olid korstna läheduses ja asjaolu, et vahelae soojustuseks oli põhiliselt saepuru, siis võib süttimise põhjuseks olla kütmine. Saepuru võib hõõguslikult põleda pikka aega, enne kui areneb lahtise leegiga põlemiseks.»
Tulekahju tagajärjel hävis kogu hoone koos sisustusega, sisse vajus ka katusealune koos sarikatega. Päästjate kohale saabudes oli tuli levinud juba elutuppa, mis põles kogu ulatuses lahtise leegiga ja korstnad olid kokku varisenud. Just korstnate kokkuvarisemine soodustas tule levikut eluruumidesse.
Päästeamet tuletab siinkohal meelde, et õnnetuste vältimiseks on tähtis aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid kaks korda aastas puhastada ning hooajaliselt kasutatavaid seadmeid üks kord aastas. Enne igat kütteperioodi peab küttekolde korsten olema pühitud.
«Selliste õnnetuste eest pole küll keegi täielikult kaitstud, kuid kütteseadmete hoolas regulaarne kontroll ning puhastamine pottsepa ja korstnapühkija poolt aitab kütteseadmete tuleohutust maksimaalselt tagada,» sõnas Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhtivspetsialist Marek Kiik.
:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)