P, 4.12.2022

Vanaproua kahtlustab, et Nublu müügiagendid tegelevad pettusega ja Nublu pole vajalik seade

G4S: teeme päästeametiga tihedalt koostööd
Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Vanaproua kahtlustab, et Nublu müügiagendid tegelevad pettusega ja Nublu pole vajalik seade
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Päästeametnik ja Nublu esindaja.
Päästeametnik ja Nublu esindaja. Foto: G4S

«Kuuuurijaga» võttis ühendust vanaproua, keda külastas hiljaaegu turvafirma G4S suitsu- ja vingugaasianduri Nublu müügiagent. Proua väitel kogutakse eakatelt vaid isikuandmeid ning peitutakse nende saamiseks vidina taha, mida tema arvates vaja ei lähe.

Maimu (nimi muudetud, toimetusele teada) helistas «Kuuuurija» toimetusele, kuna tunneb, et teda on petetud ning tema isikuandmeid on valedega välja pressitud.

Nimelt olevat 17. augustil tema korteri uksele koputanud Nublu müügiagent, kes proua sõnul ennast sugugi tutvustada ei tahtnud. «Ma olin praktiliselt aluspesus, kuid ta oli nii pealesuruv, et lõpuks istusime siis laua äärde,» seletab Maimu.

Nublu müügiesindaja tööriietes. Pilt on illustreeriv.
Nublu müügiesindaja tööriietes. Pilt on illustreeriv. Foto: G4S

Kes ei tea, siis Nublu on nutikas suitsu- ja vingugaasiandur, mis annab sõnumi teel teada, kui toas on vingugaasi, ja soovitab elamist tuulutada. Suuremate näitajate ja tugeva suitsu korral püütakse majaomanik juba telefoni teel kätte saada ning uurida, kas elamises on kõik korras. Kui aga kontaktisikuid kätte ei saada, sõidab kohale G4S-i patrull, et kontrollida, kas kõik on hästi, ning kutsub vastasel korral päästeameti. Seda kõike aitab teha anduris olev SIM-kaart nagu mobiiltelefoniski ning just selle abil ongi anduril side G4S-i keskusega.

Maimu sõnul oli agent olnud nii pealetükkiv, et temast lahti saamiseks otsustas ta Nublu lepingu vormistada. «Ei ole mul seda aparaati vaja, küll ma abi juba mujalt ka saan. Mul niigi elektriarved suured ja nüüd maksta 6,90 eurot veel selle jama eest ka,» on ta Nublu agendi peale pahane.

«Agendi käes oli kaheksa paberit kellegi andmetega, ei tea, mille jaoks neid küll vaja oli, ning ta küsis minu käest lisaks isikukoodile ka dokumendi numbrit,» lisas Maimu.

Just dokumendi numbri küsimine ärataski naises kahtlust, et tegemist on isikuandmete väljapetmisega, sest tema arvates ei ole lepingu vormistamiseks muid numbreid peale isikukoodi vaja. «Rääkisin ka teiste majaelanikega, kes ütlesid, et ka nendelt võeti samu andmeid,» täpsustas Maimu.

Maimu pidas kogu asja pettuseks ka siis, kui tema telefonile saabus sõnum, et Nublu andur on jõudnud pakiautomaati ning ootab seal pingsalt, et ta lakke paigaldataks.

«Poeg elab minuga, läksime automaadini ning saatsime selle tagastuskoodiga kohe tagasi. Ma ei tahtnud seda algusest peale,» ütleb proua. Ta kardab, et talle hakkavad siiski arved tulema, kuigi arve tähtajaks oli lepingus iga kuu viies kuupäev ning ühtegi arvet talle seni tulnud ei ole.

G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala on selle juhtumi tõttu väga nördinud ning tal on siiralt kahju, et vanaproua end nii tundis. «Vanaproua juures käinud müügiagent külastas tol õhtul 65 majapidamist ning antud kaebus on ainus,» sõnas Pärjala.

Pärjala selgitas pikalt «Kuuuurijale», miks nad otsustasid hakata tegema lisaks kaubanduskeskuste müügile ka kodukülastusi. Just ostukeskustes Nublut tutvustades olevat see idee tekkinudki.

Nimelt olevat andurist huvitatud kliendid soovinud veidike isiklikumat lähenemist ehk kodu ülevaatamist ning soovitusi, kuhu oleks andur kõige mõistlikum paigaldada, et abi saabuks kõige kiiremini.

Pärjala sõnul teevad nad päästeametiga pidevalt koostööd ning statistika järgi suudavad nemad aastas rohkemates kodudes andureid kontrollida kui päästeamet oma kodukülastustega.

Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp kinnitas, et seoses Nubluga neil tõepoolest G4S-iga infovahetus ja suhtlus toimub. Tema arvates on igati tervitatav, et ettevõtted aktiivselt suitsuandurist räägivad ja toodet müüvad. «Suitsu- ja vingugaasiandur on vajalik ning kasulik, olgu see siis Nublu või mõni muu.»

Lamp lisas, et tihtipeale on tulnud ette olukordi, kus inimesed pole mõistnud, kes neid täpsemalt külastas – kas päästeameti või Nublu töötaja.

Selleks, et inimestel tekiks usaldus Nublu müügiagentide vastu, on G4S väljastanud töötajatele spetsiaalse vormirõiva ning neil on kohustuslik töötõendit kaelas kanda. Pärjala on enam kui kindel ning nõus lausa mürki võtma, et nende müügiagent kandis oma tööriietust korrektselt ning mingit pettust toimunud ei ole, vaid tõepoolest sõlmiti kõigest leping.

Nublu müügiesindajad tööriietes.
Nublu müügiesindajad tööriietes. Foto: G4S

«Meil on põhimõte, et vanuritega me niisama ühtegi lepingut ei tee, vaid kohapeal helistame nooremas eas lähisugulastele, kes on nõus, et nende eakas sõlmib Nubluga lepingu, ning valmis vajadusel vanurit ka seadme ülespanekul aitama ja juhendama. Lisaks soovime, et kirja saaks mitu kontaktisikut, kellele helistada, kuid andur peaks tuvastama kas suitsu või vingugaasi,» lisab Pärjala.

G4S tegi jaanuaris uuringu, mille käigus uuriti inimeste teadlikkust vingugaasist ning seda, kui paljudel on kodus kohustuslikud vingugaasi- ja suitsuandurid.

Tulemusi jagati ka «Kuuuurijaga» ning need on lausa jahmatavad:

  • 29 protsenti inimesi (300 000 inimest) usub, et mingisuguste sümptomite järgi on võimalik vingugaasi ära tunda. Lisaks usub 16 protsenti inimestest endiselt, et vingugaasi on võimalik lõhna järgi ära tunda. Esindusliku valimiga tulemusi tervele elanikkonnale laiendades tähendab see, et Eestis on ligikaudu 167 000 inimest, kelle elu võib selle puuduliku teadmise tõttu otseses ohus olla.
  • Uuringu kohaselt on ohus just eakad inimesed. Nimelt on Eestis ligikaudu 325 000 leibkonda, kellel on eraldi elavaid eakaid sugulasi. Neist 51 protsendil on kodus tahke kütuse küttekolle ning 8 protsendil gaasiseade, seega on ligikaudu 192 500 eaka kodus vingugaasiandur kohustuslik.
  • Eakate inimeste põhiliseks infoallikaks taolistel teemadel on nende sugulased. Uuringust selgub aga, et vaid 59 protsenti inimestest teavad kindlalt, et nende eakal sugulasel on kodus kohustuslik vingugaasiandur olemas. Sealjuures ei tea aga 20 protsenti inimestest üldse, kas nende eakal sugulasel on vingugaasiandur kodus olemas. Siit tõstatub küsimus – kui sugulased ega eakas inimene ise pole vingugaasianduri olemasolust teadlikud, siis kuidas teab eakas inimene, et tema kodus on elupäästev (ja kohustuslik) seade puudu?
  • Tänu oma elupäästvale funktsioonile on vinguandur kohustuslik majapidamistes, kus on gaasikütte- või tahkekütteseade. Uuringust selgus aga, et ligi 26 protsendis elamistes, kus see kohustuslik oleks, pole tegelikkuses endiselt vingugaasiandurit. See tähendab, et ligikaudu 72 800 Eesti kodu on ilma vinguandurita ning seetõttu on seal elavad inimesed otseses ohus.
  • Levinud on endiselt müüt, et vingugaas on õhust raskem, mistõttu paigaldatakse andur madalamale kui peaks. 18–25 aasta vanuste seas on teadmatus veelgi suurem – 25 protsenti ei oska sellele vastata. Leiame, et siin oleks vaja teha ka teavitustööd koolides füüsikatundides, kus see teadmine lõplikult kinnistada, kuna sellest sõltub vinguanduri paigaldamise asukoht.
  • Uuring näitab, et 95 protsendil leibkondadest on olemas suitsuandur – see on väga hea tulemus. Protsendina on see kõrge ja võiks olla justkui rahul, kuid see tegelikult tähendab, et 29 000 põhielukohta on suitsuandurita. Murekoht siin on aga selles, et G4S, kes ukselt uksele käib ja suitsu- ja vinguanduri olulisust rõhutab, näeb, et 50 protsendis külastatavatest kodudest on suitsuanduril nii-öelda parim enne möödas. Ka suitsuanduril on eluiga, misjärel tuleks andur välja vahetada. See on oluline teadmine.
  • Lisaks on puudu suitsuandur 40 000 suvilast. Eriti nüüd COVIDi ajal, mil inimesed kolisid maale, on see väga oluline, et ka suvilad oleksid anduritega varustatud.
  • 32 protsenti Eesti peredest ehk ligikaudu 335 000 inimest Eestis on tuleõnnetusega isiklikult kokku puutunud.
Märksõnad
Tagasi üles