KAS NATOST TULENEV OHT? ⟩ Kitsas käes: venelased veavad Peterburi kaitsnud õhutõrjerakette Ukrainasse

Foto: REUTERS/Alexander Natruskin

Yle hangitud satelliidipildid näitavad, et Venemaa on oma tähtsuselt teist linna Peterburi kaitsvaid õhutõrjeraketibaase tühjaks vedanud. Meediaväljaande sõnul on õhutõrjerakette suuresti viidud just Ukraina suunas.

Soome rahvusringhäälingu Yle hangitud satelliidipilte vaadates selgus, et Peterburist loodes Karjala maakitsusel Zelenogorski piirkonnas asuvast baasist on suve jooksul kadunud lisaks mobiilsetele laskeplatvormidele ka raketid.

Varem on Yle avaldanud, et tavarelvastust ja lennuväe üksusi on viidud Ukrainasse just Peterburi ümbrusest ja Venemaa põhja- ja loodepiirilt.

Seni pole aga Venemaal ega ka lääneriikides varustuse kadumisest avalikult varem sõnakestki räägitud.

Peterburi on Venemaa tähtsuselt teine linn ning seni on seda ümbritsenud 14 õhutõrjeraketibaasist koosnev kaitserõngas. Seal on üle saja mobiilse veokitele paigaldatud laskeseadeldise, milles igaühes neli raketti. Kokku oli seega umbes 450 lahinguvalmiduses õhutõrjeraketti.

Nüüd selgub, et neljast neist on suve jooksul kõik varustus minema viidud. «Piltide põhjal on neli õhutõrjebaasi tehnikast tühjaks tehtud,» ütles sõjaväe ekspert major Marko Eklund Ylele.

Rohkem kui 20 aastat Venemaa relvajõude jälginud Soome Moskva suursaatkonna endine sõjaväeatašee Eklund analüüsis Yle palvel satelliidipilte. Majori hinnangul pole varustuse üleviimine tõenäoliselt Peterburi õhutõrjet oluliselt nõrgendanud, sest eemaldatud relvastus on sealsest vanim, mistõttu ei pruugi Venemaa seda enam kaitseotstarbel vajada. Ukraina sõjas on aga tema sõnul isegi vanadest õhutõrjerakettidest ikka kasu, sest Venemaal napib kaasaegseid täppisrelvi.

Suurema osa satelliidipiltidest sai Yle kommertsoperaatoritelt ning täiendas neid Google Earth Pro rakenduse piltidega. Viimased pildid on neil augustist ja septembrist.

Piltidel on näha, et Kerstovo küla lähedal asuvast raketipatareist on eemaldatud kõik rakettide laskeplatvormid.

500. õhutõrjeraketirügemendi patarei piirkond näib olevat täielikult maha jäetud. Poolteist kilomeetrit sellest kirdes asub veel teinegi ​​patarei, mida juhib sama rügement. Ka see on täiesti tühjaks tehtud. Järele on jäänud vaid sama baasi kasutava radarijaama varustus.

Yle hangitud piltidelt on näha, et ühest rügemendi kahest allesjäänud baasist on eemaldatud umbes 25 raketikonteinerit, mis võivad sisaldada ligikaudu 100 raketti.

Veel on näha, et kadunud pole mitte ainult raketikonteinerid, vaid ka mitu sõidukit, mis on aastaid baasides lageda peal seisnud. Raketikonteineritest võidi eemaldada koguni 120 raketti.

Samuti on Peterburist kagus asuvast baasist varustust märgatavalt üle viidud – umbes kümme laskeplatvormi ja muid sõidukeid. Eklundi sõnul võidi sealt ära viia ka uut raketitehnikat, kuna see rügement kasutas väidetavalt ka uuemat S-400 õhutõrjeraketisüsteemi, mis võeti kasutusele umbes 15 aastat tagasi.

Peterburi piirkonnast võidi kaasa võtta veelgi rohkem seadmeid, kuid Yle ei suutnud hankida kõigist patareidest värskeid satelliidipilte. Enamik Peterburi piirkonnas allesjäänud õhutõrjerakettidest on pärit raketisüsteemist S-400.

Kuna vana süsteemi S-300 õhutõrjerakette kõrvaldatakse kasutuselt, võis Venemaa otsustada kasutada neid võimalikult palju Ukraina vastu. Ukraina relvajõudude teatel on Venemaa seni just Ukrainasse toonud üle 500 sellise mürsu.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi hinnangul on Venemaal alles umbes 7000 sellist vana raketti ning praeguse tempoga välja tulistades jaguks neid veel kolmeks aastaks.

«Neid vanu rakette kasutatakse maapealsete sihtmärkide jaoks nii, et kõige suurem kahju tundub olevat tsiviilelanikele,» ütles Eklund.

Õhutõrjeraketid ei ole mõeldud peamiselt maapealsete sihtmärkide hävitamiseks, kuigi neid saab selleks kasutada. Neil on suhteliselt väikesed lõhkepead, sest lennuki, drooni või raketi allalaskmiseks on vaja vaid väikest kogust lõhkeainet.

Venemaa on aga hakanud kasutama õhutõrjerakette maapealsete sihtmärkide vastu, kuna tavapärased ballistilised raketid hakkavad otsa lõppema.

Ukraina kaitseministeeriumi hinnangul on Venemaale alles jäänud vähem kui 200 ballistilist raketti Iskander.

Venemaa on õhutõrjerakettidega korduvalt tabanud tsiviilsihtmärke. Näiteks 29. augustil andis Venemaa 16 õhutõrjeraketiga löögi Lõuna-Ukrainas asuvale Mõkolajivi linnale. Rünnakutes hukkus kaks ja sai haavata 24 inimest.

Ka Harkiv on saanud tugevalt kannatada just Venemaa õhutõrjerakettide rünnakute tõttu. Kuigi Venemaa oli Ukraina vastupealetungi tõttu sunnitud septembri alguses Harkivi ümbrusest taanduma, on jätkatud raketirünnakute korraldamist piiri tagant.