ARVAMUS ⟩ Mis on lubatud rahvusringhäälingule, ei ole lubatud mitte kellelegi teisele

«Kuuuurija» saatejuht Katrin Lust. Foto: Konstantin Sednev

Täna hommikul tegi tuntud ajakirjanik Taavi Libe Vikerraadio otse-eetris onuheinolikku nalja. Kuulajad olid mehe huumorist marus, aga kõrgelt haritud saatejuht ise oma tegevuses mingit viga ei näinud. 

Täna hommikul helistasid Elu24 toimetusse mitmed pahased Vikerraadio kuulajad. Nende hulgas oli muide ka kahe teismelise sporditüdruku isa Viktor.

Vikerraadio hommikuprogrammis olid nimelt täna hommikul kaks täiskasvanud meest, saatejuht Taavi Libe ja ERR-i sporditoimetuse juht Juhan Kilumets, kus Libe tegi kummalist onuheinolikku nalja.

Nad rääkisid noore kergejõustiklase Karmen Bruusi enneolematult headest tulemustest maailmameistrivõistlustel Kolumbias, kus ta sai oma viimase hüppega maailmameistriks.

Ühel hetkel küsis saatejuht Taavi Libe aga otse-eetris kolleeg Kilumetsalt, kas too on saanud ka Bruusi «katsuda». See ongi nüüd see koht, mis kuulajad marru ajas ja minu poole pöörduma pani.

Palusin seda uskumatut teemat uurida Elu24 tublil noorel reporteril Chrislin Metsanurmel, kes on ka ise aastaid kergejõustikutrennis käinud. Pealtnäha tundus see lugu mulle tegelikult üsna lihtne, sest ma kujutasin ette, et tegu oli otse-eetris juhtunud sõnavääratusega, haritud mehed midagi sellist ei mõelnud ning nad vabandavad noore sportlase ees. See, mis aga järgnes, on minu meelest tähelepanuväärne, kui mitte lausa uskumatu.

Chrislin, viisakas tüdruk, helistas kõigepealt Eestis Rahvusringhäälingu (ERR) eetikanõunikule Tarmu Tammerkile, kes armastab sõna võtta ajakirjanduseetika teemadel. Minule on jäänud mulje, et tegu on mehega, kes päris tihti õigustab ERR-i mitte nii eetilist käitumist. See ei ole siin muide niisama keelepeks, vaid toon ka kohe elulise näite.

Mõned aastad tagasi tegin loo «Kuuuurija» saatesse sellest, kuidas vene keelt kõnelev seltskond lõi Vabaduse väljakul jalaga maha märtsiküüditamise auks süüdatud küünlaid. Sain toona Tammerkilt avalikult nahutada selle eest, et julgesin nimetada oma saates keelt, mida vandaalid omavahel suhtlemiseks kasutasid. Tammerki sõnul ei oleks ma tohtinud nende rahvusele viidata, kui sellel ei ole tema meelest uudisväärtust. ETV Pluss käis mind toona isegi intervjueerimas ja küsis, kas ma rõhutan rahvastevahelist kiusu, ning lisas, et Tammerki meelest käitusin ma ebaeetiliselt.

Loe sellest täpsemalt siit.

Ei läinud palju aega mööda, kui Mihkel Kärmas nimetas ühes oma «Pealtnägija» saates idamaist härrasmeest salakavalaks grusiiniks. Küsisin tookord Tammerkilt, kas ka Kärmas oli grusiini rahvust esile tuues ebaeetiline, aga sellele küsimusele ma jäingi vastust ootama.

Chrislin proovis ka tänase loo kohta saada Tammerkilt vastust, aga torust kostus ainult automaatvastaja sõnum, et mees on puhkusel ja tagasi alles neljapäeval. Seejärel sai ta jutule ERR-i assistendiga, kes keeldus ajakirjanikule oma nime avaldamast ning teatas, et Tammerkil asendajat pole ja vastuseid hetkel ei saa.

Siis proovis Chrislin toru otsa saada Vikerraadio peatoimetajat, kuid ka seda meest ei õnnestunud ajakirjanikul tabada. Samal ajal eemaldati muide võluväel Vikerraadio veebist ja järelkuulamisest hommikune saateklipp ja Libe vestlust Kilumetsaga saime kuulata vaid ühe korra kella üheksa ajal hommikul.

Chrislin tegi kõnesid edasi. Ta helistas Juhan Kilumetsale, kelle numbri ta leidis netiavarustest. Küsisime hommikuse vestluse kohta kommentaari ja mees teisel pool toru teatas nüüd, et tema polegi Juhan, aga kes ta täpselt on, seda keeldus ta ajakirjanikule ütlemast. Küll aga teadis salapärane meeshääl teatada, et raadiosaates oli tegu hea naljaga ja Elu24 ajab seda lugu uurides juuksekarva lõhki.

Taavi Libe võttis samuti asja väga rahulikult ja nimetas jutuajamist hommikuses saates lihtsalt üheks vestluseks sõbraga, kus tehti veidi nalja. Suurt probleemi humorist Libe oma sõnavõtus ei näinud.

Seejärel helistas Chrislin ERR-i juhatuse liikmele Tiina Kaalepile, kes oli toru otsas olnud lihtsalt vait. Chrislin küsis, kas proua kuuleb teda ikka, ja selle peale oli Kaalep talle vastanud, et kuuleb ikka, aga ta tuli just koosolekult ja pole teemast teadlik.

Kuigi Erik Roose on ERR-i juhatuse esimees ja tegelikult sisu kohta vastuseid andma ei pea, otsustasime talle ikkagi helistada ja küsida, kas selline ignorantsus on ERR-i töötajate seas lubatud. Seda enam, et häiritud polnud ju mitte meie Chrisliniga, vaid kuulajad, kelle meelest selline onuheinolik nali maksumaksja raha eest toodetavasse programmi kohe kuidagi ei sobi.

Härra Rooset on aga ilmselt keerulisem kätte saada kui president Karist. Saime küll tema väidetava assistendi numbri, aga sellele numbrile vastaja ütles samuti, et oma nime ta ei avalikusta ning pakkumisest Elu24-ga rääkida ei soovi. Seejärel lendas toru suure kolinaga hargile.

Seda juttu kuulates tekkis minul küll küsimus, kas härra Roose on ERR-i juht või hoopis see tundmatu assistent, kes otsustab, kellega Roose üldse tohib rääkida ja kellega mitte.

Aga just siis, kui mulle tundus, et asjad on ERR-is lootusetult kraavi triivinud, sai Chrislin toru otsa ERR-i nõukogu esimehe Rein Veidemanni.

Ma ei tea, kas lugupeetud härra viibis puhkusel või mitte, aga talle tuleb au anda, et ta leidis aja Chrislin ära kuulata ning anda talle ka vastus, mis minule kui ERR-i samuti rahastavale maksumaksjale väga meeldis. Veidemanni sõnul on isiklikud märkused ja sõnavõtud avalikus-õiguslikus ruumis lubamatud. Selge sõnaga ütles mees, et Kilumetsa ja Libe nali uudistesaatesse ei sobi.

Mulle kohati tundub, et ERR-i 600 töötajat ikkagi päris tihti unustavad ära, kelle leival nad täpselt on. Taolist ülbust näiteks eraettevõttes naljalt ei kohta. Ei Ekspress Grupis ega Postimees Grupis ei eksisteeri sellist ametimeest nagu eetikanõunik, aga me saame kuidagi hakkama. Ma tunnen ka pea kõiki meie maja sekretäre nägupidi ja julgen väita, et mitte ükski neist ei saada mitte kunagi mitte ühtegi inimest niimoodi kuu peale, nagu täna tehti meie Elu24 reporteri Chrisliniga ERR-is.

Ma ikkagi lisaksin ERR-i töötajatele siia teksti ka mõned numbrid teie arengukavast, mis tuletavad meelde, kes teile palka maksavad. Justnimelt need inimesed, kes täna hommikul palusid mul seda lugu uurida. Te ei sülitanud näkku mitte Chrislinile või Karmen Bruusile, vaid justnimelt maksumaksjatele, kes tundsid, et Vikerraadio saade on neid riivanud.

ERR-i arengukavas on rasvaselt välja toodud, kui palju raha teil oma tegevuseks vaja on. Kui aastal 2020 saite hakkama 41 miljoni euroga, siis sel aastal soovite te saada juba 82 miljonit eurot Eesti maksumaksja taskust.