Ebaõnnestunud mahepõllumajandus viis Sri Lanka toidukriisi

Toiduturg Aasias. Foto: Esrageziyor / Pexels

Sri Lanka üritas eelmisel aastal kogu oma põllumajandustoodangut mahepõllumajandusele üle viia, võimalik, et just kulude kokkuhoiu mõttes. Tulemused olid aga lausa hukatuslikud.

Maailmas on praegu umbes 7960 miljonit inimest, umbes 800 miljonit neist on aga näljas. Maailma toiduprogrammi WFP andmetel võib neist 45 miljonit olla just Venemaa rünnaku tõttu nälja äärel, sest mitmed riigid sõltuvad väga palju Ukrainast ja Veneemaalt imporditavast teraviljast, vahendab Helsingin Sanomat.

Näiteks Liibanon, Somaalia ja Egiptus on väga suures ohus ning paljud Sahara tagused riigid kannatavad juba ka põua tõttu.

Sri Lanka üritas möödunud aastal kulude kokkuhoiu mõttes kogu põllumajandustoodangu üle viia mahepõllumajandusele, mille tagajärjel langes saare rahvuslik toidutoodang lausa 30-50 protsenti, mis on aga liiga suur ühe riigi jaoks.

Probleemiks polnud ilmtingimata mahepõllundus ise, vaid see, et põllumeestel ei olnud aega kavandada ja õppida tõhusaid viise, kuidas kemikaalideta toimetada.

Erinevad toitained ja väetised on aga põllumajanduses väga vajalikud. Hea saaks saadakse siis, kui taimed saavad mullast kõik eluks vajaliku kätte. Kõige olulisemad on lämmastik ja fosfor. Tavaliselt väetab põllumees oma põldu kas mahedalt, näiteks sõnnik jms või siis kunstlikult, ehk erinevad valmis väetised.

Väetisi kasutatakse kõige enam just tööstusriikides, kellelt imporditaksegi suurtes koguses teravilja.

Praeguses näljahädas oleks kõige jätkusuutlikum see, kui toidutootmine arengumaades ei sõltuks teistest riikidest, isegi mitte väetise osas. Mahepõllumajandus ja seega isemajandav põllumajandus võiks olla võimalik ka arengumaades, mis võtaks ära nende sõltuvuse import riikidest.

See aga tähendaks seda, et põllumeeste koolitamisse tuleks kõvasti investeerida ning ka infrastruktuuri toitainete kogumiseks, et ei juhtuks nii nagu Sri Lankal. Paljudes vaestes piirkondades on aga paraku ringluses nii vähe toitaineid, et väetise import näljahädaga on eluliselt vajalik toimetulemiseks.