Soomes keeldutakse venelastele kaupa müümast: «Isegi tavalist jopet ei müüdud!» (10)

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Copy
Soome piirivalve- ja tollitöötajad ning politsei
Soome piirivalve- ja tollitöötajad ning politsei Foto: Wikipedia.org

Vene turistid räägivad sotsiaalmeedias avalikult sellest, kui halvasti neid Soomes koheldakse. Üle 300 euro maksvad tooted on venelaste jaoks aga justkui luksuskaup, millega neid üle piiri koju tagasi ei lasta.

Soome ja Venemaa vaheline riigipiir on turistidele justkui avatud, aga ebameeldivusi tuleb neil lausa iga päev ette, kuna Soomes koheldakse venelasi väidetavalt ülimalt halvasti.

Peterburist pärit Veronica rääkis ajalehele Moskovski Komsomolets, et on olnud pidev Soome külastaja, kuid nüüd puutub ta seal esimest korda elus kokku probleemidega.

Naise sõnul on nüüdseks tehtud nimekiri kaupadest, mida nad ei saa Soomest kaasa võtta ja mida nad ei tohi üle piiri viia. Näiteks on keelatud venelastel üle 300-euroseid tooteid Soomest välja viia, vahendab Iltalehti.

Veronica sõnul on selles nimekirjas ka telefonid, binoklid, droonid ja muud tehnilised seadmed, mis on kuulutatud venelaste jaoks luksuskaubaks.

Lisaks nendib naine, et Soomes keeldutakse venelastele ka lihtsamat kaupa müümast. «Näiteks ühele inimesele ei müüdud tavalist jopet, autojuhile ei müüdud mootoriõli ning tagasiteel Venemaale tehti kõigile väga detailne isikukontroll.»

Elena Sirotenko rääkis ühe teise Vene väljaandega ning väitis, et nende grupp pidi Soomest ostetud tooted tagastama. «Soomest ei tohtinud oma sõiduautoga tuua näiteks värvi ega mootoriõli. Vaalimaa piiripunktis käivitati ELi sanktsioonid ja me pidime õli ja värvi poodi tagasi viima.»

Venemaa kaotas 15. juulil koroona tõttu kehtestatud reisipiirangud. Sellest ajast on paljud venelased saanud Soome minna turistiviisaga, mida neile erinevalt Eesti konsulaarteenistusest Venemaal väljastatakse.

Tolliameti juhataja Mikko Grönberg ütles Iltalehtile, et tollipiirangud on tingitud Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu ja selle tagajärjel Venemaale kehtestatud sanktsioonidest.

«Need sanktsioonid on liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning neid rakendavad kõigi liikmesriikide tollid. Samad sanktsioonid kehtivad nii turistidele kui ka ettevõtlusega seotud ekspordile ja impordile. Reisijate tegevuse jälgimisega püüab toll tagada, et reisijateveol ei hiilitaks sanktsioonidest kõrvale,» selgitab Grönberg.

Ekspordikeelu alla kuuluvate toodete ja materjalide nimekiri on pikk. Tooted, mida kasutatakse üldiselt kaitsevarustusena ning tarvikute ja tehnoloogiatena, mis aitavad kaasa Venemaa julgeolekule, on keelatud eksportida.

Suurel määral on piiratud luksuskaupade eksporti, mis ongi ehk rohkem turistidele aktuaalsed, näiteks kallid hõrgutised, veinid, parfüümid, riided, vaibad, ehted, väärismetallid ja kodumasinad.

Samuti kehtivad sanktsioonid valuutade ja sularaha suhtes ELis. On ka erandeid. Sul võib olla sularaha reisimiseks ja tavakasutuseks, aga kui tegutsed näiteks rahakullerina, on hoopis teine ​​asi.

Erinevat tüüpi toodetele on seatud erineva suurusega väärtuspiirid. Üldreeglina on väärtuse piirmäär 300 eurot, aga näiteks muusikariistadel 1500 eurot, koduseks kasutamiseks mõeldud elektriseadmetel 750 eurot ja elektroonilistel taasesitusseadmetel 1000 eurot.

Keelatud kauba või materjalide avastamisel võtab toll need reisijalt ära. Järelmeetmeid hinnatakse igal üksikjuhul eraldi.

«Meil ​​on umbes 50 juhtumit pärast Venemaa koroonapiirangute kaotamist. Kümmekond neist on veel välisministeeriumi uurimisel või on algatatud eeluurimine, kui on arvatud, et tegemist võib olla kuriteoga,» räägib tolliameti juht.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles