K, 17.08.2022

VIDEOINTERVJUU JA PILDID ⟩ Eestimaa Loomakaitse Liit: Pontu piinajate nälginud lehmad upuvad sita sisse ja veterinaaramet ei tee midagi

PTA: olukord lehmadega on kontrolli all!
Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
Eestimaa Loomakaitse Liit: Pontu piinajate nälginud lehmad upuvad sita sisse ja veterinaaramet ei tee midagi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

Kilingi-Nõmme Pontu päästmislugu perekond Teearude käest pälvis tähelepanu lausa üle Eesti. Kurvalt lõppenud koera lugu jätkub nüüd aga tema omanike väidetavalt hooletusse jäetud lehmadega. Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) käis saabunud vihjete tõttu Teearude lehmalaudas ning süüdistab perekonda loomade piinamises. Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) pole aga suuri rikkumisi leidnud.

«Siirad vabandused, head PTA ametnikud, kuid sellist koostööd, kus kõik on endine või hullem, meie ei soovi. Loomakaitse liidu jaoks on need samad väärtused, millest peadirektor Kirtsi laialt ja uhkelt rääkis, reaalsus ja igapäevane südameasi. Kahjuks meie südamed teie ametnikega samas rütmis ei tuksu ning meie ei saa jätta reageerimata ja suhtuda stoilise rahuga loomapiinamistesse,» kirjutab Eestimaa Loomakaitse Liit oma Facebooki postituses, jagades teksti juures ka pilte perekond Teearude lehmadest.

Sellest postitusest loeb välja, et liidul puudub usk ja soov teha edaspidi koostööd põllumajandus- ja toiduametiga (PTA), kes nende sõnul ei tee oma tööd piisavalt hästi ning jätab «loomapiinajad» karistuseta.

Lugu hakkas hargnema juuni keskpaigas, kui Eestimaa Loomakaitse Liit toimetas tänaseks siit ilmast lahkunud koer Pontu Kilingi-Nõmmest Tartusse maaülikooli kliinikumi, kus kinnitati looma eluohtlikku seisundit.

Siinkohal tuleb mainida, et liit viis Pontu tema omanike Teearude hoovist ära ebaseaduslikult. Siiski otsustas PTA anda kõik õigused Pontu suhtes Eestimaa Loomakaitse Liidule, vaadates looma seisundit.

Pontu looga seoses olevat loomakaitse liit saanud aga vihjeid ka Teearude lehmade kohta, keda käidi samuti loomalaudas ebaseaduslikult pildistamas. «Peale Pontu päästmist saime teate, et Reet ja Ott Teearule kuulub ka lehmalaut, kus olevat lehmad sisuliselt samas seisus kui koerad. Peale Pontu leidmist võtsime seda vihjet ülitõsiselt ja otsustasime teostada seal ise esmase kontrolli. Meie vabatahtlik käis laudas täna hommikul ja vaatepilt, mis avanes, võttis tugevamagi jalust nõrgaks,» seisab liidu postituses.

«Lehmad sisuliselt upuvad virtsa sisse. Paljudel lehmadel on kõht nii paistes, sh vasikatel, et nad ei suuda tõustagi. Külili maas olles lasevad oma väljaheited otse saba alla ja lamavad värske sita sees edasi. Mõningad isendid seevastu olid väga kondised ja nälginud välimusega. Enamus lehmi sitaga koos jne. Kõik lehmad olid kinni selles virtsases laudas ja tegemist peaks olema piimalehmadega. Ei värsket rohuriba ega päikesepaistet – ainult virtsahais!» kirjeldas liit neile avanenud vaatepilti.

«Ta jäi mulle vahele, kui minu territooriumilt hakkas välja tulema. Jätsin auto seisma, läksin välja ning uurisin, mida minu territooriumil teete, ja sealt hakkas tulema räige sõim. Inimesel on hullu nägu ees ja näis ohtlik teistele. Hakkas rusikatega minu nina ees vehkima,» kirjeldab lehmade omanik Ott Teearu Eestimaa Loomakaitse Liidu vabatahtliku käitumist.

Teearu sõnul loomakaitsja ennast talle ei tutvustatud, vaid jooksis teda nähes autosse ning näitas talle väidetavalt ka keskmist sõrme. «Oleme teinud politseile avaldus, et lähenemiskeeldu taotleda, ja avaldus on tehtud ka vara rikkumise osas,» rääkis lehmade omanik «Kuuuurijale».

Mees ei eita, et PTA on teda kontrollimas käinud, ning tunnistab isegi seda, et virtsa välja viimisega on olnud mõningaid probleeme, kuid peale viimast kontrolli on kõik jälle korras.

Kuna Teearu sõnul ei ole kolmandatel isikutel taudiohu tõttu õigust tema lauta minna, ei saanud «Kuuuurija» toimetus lauta üle vaatama minna. Siiski märkasime eemalt, et Teearude lehmad on puhtad ja kepsutavad reipalt hoopiski karjamaal.

Haapsalus saime jutule põllumajandus- ja toiduameti ametnikuga, kelle käest soovisime teada saada, kas Teearude lehmad on siis halvas seisus või mitte.

PTA endine peadirektor ning praegune Lääne regiooni juhataja Egon Palts oli lahkelt nõus meile asja seletama. Siinkohal tasub ära mainida, et Palts on pidanud kunagi ka zootehniku ametit ja teab, mida ta räägib.

Egon Palts on lõpetanud 1981. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia zooinseneri erialal ja töötanud näiteks OÜ Ellamaa Peekon juhatajana (1993–1997) ja Saida sovhoosi loomakasvatuse juhina (1981–1993).

«Kõik me peame tagama eelkõige selle, et taud ei tuleks sisse,» sõnab Palts ja lisab, et ei pea seetõttu õigeks võõraste inimeste sisenemist lautadesse. Vihje Teearude lehmade kohta sai PTA aga Paltsi sõnul 15. juunil, misjärel sellele kohe reageeriti ning ametnik saadeti asja kontrollima.

«Tõesti oli sõnnikut palju ja see oli lükkamata. Tehti protokoll ja anti korraldus koheselt hakata seda sõnnikut ka laudast eemaldama. Tehti ka järelkontroll ning sõnnik oli selleks ajaks eemaldatud ning tegeleti veel allapanuga,» ütleb Palts, kelle sõnul on kõik nõuded tänaseks täidetud ning loomi pole vaja võõrandada. Siiski jäävat Teearude loomad PTA pideva kontrolli alla.

«Inimesed võivad eksida, kes ei ole loomakasvatuse poole peal töötanud. Nad ei saa aru, et piimalehm ongi natukene kondine,» lükkab Palts ümber väited, nagu oleks Teearude lehmad nälginud. «Ta annab head piima, kuigi tunduks, nagu luustik paistaks,» lisab ta.

«Meie me juhtkond sai loomakaitse liidu ja teiste seltside inimestega kokku. Tehti pikk plaan, mismoodi edasi minna,» räägib Palts, miks ta ei mõista Eestimaa Loomakaitse Liidu ägedat vihapurset PTA suunas.

«Ka mina näen, et loomade heaolu on oluline, see on ka PTA-le prioriteet. Me tahaksime, et need loomapidajad ka hakkaks vastutama selle eest, kuidas loomi pidada. Samuti ootame ka kodaniku julgust, et kui te näete kusagil looma mittekorralikku pidamist, andke sellest teada.» PTA on seega väga tänulik neile, kes julgevad rääkida, sest kahjuks ei jõua ka nemad igale poole.

Erinevalt Eestimaa Loomakaitse Liidust on põllumajandus- ja toiduametil korrakaitseseaduse alusel õigus minna inimese territooriumile kontrolli tegema ja ka loomi võõrandada. Palts ütles «Kuuuurijale», et ta ei oska isegi kommenteerida, mille alusel liit tegutseb.

Palts leiab, et koostöö on siiski kõige olulisem, näiteks on nad suutnud mesinikud ja põllumehed koostööle panna. «Mõni aasta tagasi öeldi, et miljonid mesilased hukkusid taimekaitsevahendi jääkide tõttu. Võtsime mesinikud ja põllumehed laua taha, rääkisime asjad sirgeks, kuidas üks või teine siis toimetab. Nüüd juba paar kolm aastat meil ei ole mesilasi surnud,» räägib Palts, kuidas lepiti kokku, et mesilaste korje ajal taimi mürgiga ei pritsita. Miks aga loomakaitse liit endiselt isetegevust soovib teha, jääb ametnikule mõistmatuks.

Paltsi sõnul oleks Pontu lugu ja üldse suur saaga Teearude ümber jäänud olemata, kui oleks olnud julgeid kodanikke, kes oleks neid õigel ajal teavitanud. Sel juhul oleksid ametnikud püüdnud loomaomanikke suunata õigele teele ning vajadusel saanud õigel ajal sekkuda saanud. Kahjuks jõudis info nendeni paraku liiga hilja ning Pontu on tänaseks surnud.

Märksõnad
Tagasi üles