Soome välispoliitika instituudi vanemteadur peab Kaja Kallase sõnavõttu seoses NATO-ga poliitiliseks mänguks

Kaja Kallas Foto: JOHANNA GERON

Välismeedias saab Eesti peaministri Kaja Kallase sõnavõtt sõjalise alliansi NATO strateegia kohta kõvasti kriitikat. Välispoliitika spetsialistid peavad seda lausa magedaks poliitiliseks mänguks.

Sel nädalal andis Eesti peaminister Kaja Kallas ajalehele Financial Times intervjuu, kus kritiseeris meie sõjalist koostööpartnerit NATO-t.

Ajalehe andmetel ütles Kallas näiteks, et kui Venemaa tungib Baltikumi, kavatseb NATO piirkonna riigid üle võtta ja vabastada need alles 180 päeva pärast sõja algust. See tähendab, et peaministri arvates okupeerib NATO Baltikumi.

Soome välispoliitika instituudi teaduri Ryhor Nizhnikau sõnul on Kallase hinnang eelkõige üks poliitiline mäng, mille eesmärk on rõhutada Baltimaade olulisust järgmisel nädalal toimuval NATO tippkohtumisel, kirjutab Helsingin Sanomat.

Kallas on teinud ettepaneku paigutada igasse Balti riiki 20 000–25 000 NATO sõdurit. Suurem osa neist oleksid baltlased, igas riigis oleks umbes 3000–5000 välissõdurit. Praeguse strateegia kohaselt on igas Balti riigis umbes tuhat NATO välissõdurit.

Teadur seab aga Kallase nõudmiste mõttekuse kahtluse alla. «Kui me vaatame seda Eesti vaatevinklist, kas 2000 täiendaval välissõduril oleks tõesti tähtsust, kui Venemaa oleks tõesti valmis ründama?»

«Kui väga hüpoteetilisel tasandil kujutaks ette, et Venemaa ründab Balti riike sama tugevalt kui Ukrainat, siis tõenäoliselt hävineks Balti riigid. Siiski on äärmiselt ebatõenäoline ja uskumatu, et Venemaa ründaks mõnda NATO riiki, isegi nõrka,» lisab Nizhnikau.

Teadlane tunnistab, et NATO strateegias Euroopas on tõepoolest puudujääke, mis tekitab ebakindlust, ning seda on mehe sõnul näidanud ka sõda Ukrainas. Just seetõttu usub ta, et NATO teeb Balti riikide nõudmistele järeleandmisi.

Nizhnikau ütleb, et Balti riikide asukoht on NATO jaoks strateegiliselt ebasoodne. «Üllatusrünnak pühiks Eestisse paigutatud väed tõesti minema. NATO seisukohast aga tuleb kõige olulisemad ressursid eesliinist eemal hoida.»