/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)
/nginx/o/2022/03/31/14458180t1h9cc5.jpg)
«Kuuuurija» toimetusse laekus foto Valga vallavolikogu liikme ja praeguse sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõuniku Meeli Tuubeli kirjast Valga volikogu liikmetele. Kirja saatja nimetab «Kuuuurija» saadet saastaajakirjanduseks. Ministeerium märgib, et ametnik peab siiski jääma igas olukorras väärikaks.
«Kuuuurija» on Valga teemadel teinud mitu kriitilist lugu. Kuigi osa valla töötajate sõnul on see justkui kius, siis tegelikkuses on meid kohapeale kutsunud kohalikud elanikud.
Seekord saabus meie toimetusse Valga vallavolikogu liikme Meeli Tuubeli kiri, mille ta oli saatnud volikogu liikmetele ja mis pani nii mõnegi neist imestama. Ilmselt just seetõttu saadeti kiri ka «Kuuuurija» toimetusele edasi. «Kuidas saab üks ametnik endale sellist kõneviisi lubada?» oli vihjega kaasas ka napisõnaline kommentaar.
Meeli Tuubeli kirja saad lugeda SIIT:
Uurisime sotsiaalministeeriumist, kas selline suhtlusviis ühele ametnikule ikka sobib ja kas seesugused kirjad volikogu tasemel on eetilised. Meile vastas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Katrin Veskimäe:
«Saatsite sotsiaalministeeriumile edasi Valga vallavolikogu liikme kirja teistele volikogu liikmetele, mis on meile teadaolevalt osa volikogu sisemisest kirjavahetusest. Sellegipoolest tuleb nõustuda, et kirjas olnud väljendusviis pole kooskõlas ametniku väljendusvabaduse hea tavaga. Ametnikuga on sellel teemal suheldud ja selgitatud vajadust jääda igas olukorras väärikaks. Viidatud kirja autor töötab praegu sotsiaalministeeriumis hoolekande osakonna nõunikuna ja kuulub Valga vallavolikogusse. Avaliku teenistuse seaduse § 60 lubab ametnikul kõrvaltegevusena tegutseda ka valitaval või nimetataval ametikohal ehk volikogu töös osalemine on lubatud.»
Avaldame Meeli Tuubeli täispika vastuse:
«Mind mõneti üllatab, et kolleegid volikogust ei ole väljendanud volikogu kinnisesse siselisti 9.04 saadetud kirja kohta oma tunnet ei kirja teel ega järgneval volikogu istungil 27.04. Võimalik, et kirja kinnisesse siselisti saatmisest kuu aega hiljem tekkinud häirituse põhjustas minu kui volikogu liikme tehtud avaldus 27.04 volikogu istungil, milles taunisin kolleegi käitumist eelmise, 30.03 volikogu istungi salajase salvestamisega ja selle avaldamisega sotsiaalmeedias. Volikogu töökord lubab teha istungist filmi- ja videovõtteid üksnes volikogu istungi juhatajaga kooskõlastatult. Sellist kooskõlastust kolleegil ei olnud ja küsimus on isikuandmete lubamatus levitamises.
Ma olen nii volikogu kui kohaliku kogukonna liikmena väga murelik, millise negatiivse kuvandi on «Kuuuurija» ja Elu24 ohtrates käsitlustes Valgast loonud. Valgat on naeruvääristatud üle riigi, siia ei soovita isegi tööle tulla seetõttu, kohalik kogukond on nördinud. Te ilmselt ikka olete kursis, et mu 9. aprilli kiri kolleegidele volikogu liikmete kinnises siselistis oli reaktsiooniks vallavanema teatele, et Te üritasite talle üle anda, mu meelest ajakirjaniku seisukohast eetiliselt kaheldavat kingitust, lillekimpu ja alkoholipudelit, tema ametliku kodanike vastuvõtu ajal?
Mõeldes omaenda kogemusele «Kuuuurijaga»: 7.12.2020 saade ütles, et ma olen tähtis riigiametnik, Sotsiaalkindlustusameti osakonna juht ja et endine linnapea leidis samuti endale sooja koha Tuubeli juhitavas Sotsiaalkindlustusameti osakonnas.
«Kuuuuurija» ei olnud isegi saate eetrisse mineku ajaks Sotsiaalkindlustusametist küsinud asjaolusid, saamaks muuhulgas teada, et ma ei ole üldse osakonna juht ja kuidas ma üldse saingi kedagi tööle võtta oma … olematusse osakonda. Ma olin töölepinguline töötaja, piiritletud pädevuses piirkonnajuht nõustavas funktsioonis kohalikele omavalitsustele. Piirkonnajuhi nimetusega ametikohti oli tol hetkel Lõuna-Eestis 5, nt klienditeeninduses, ohvriabis, lastekaitses. Endine linnapea võeti oma pädevuse pealt tööle üldse teises osakonnas.
Nagu sellest väärinfost veel ei piisanud, siis tugevdati seda väidet Kuuuuurija Facebooki postituses (kuvatõmmis manuses), seades kahtluse alla minu töökoha saamine, halvustati mind poliitilise veendumuse tõttu. Täpsemalt öeldi mind nimetavas Kuuuurija postituses «Kui sotsiaaldemokraat kaotab vallas võimu ja töökoha, siis on tal võimalik minna koheselt tööle riigi palgale sotsiaalministeeriumi allasutusse». Kogu saate-eelse ja järgse aja ei küsinud «Kuuuuurija» minult kordagi selle kohta kommentaari. Sotsiaaldemokraadid on olnud sügavas opositsioonis Riigikogus kogu teie vaadeldava aja.
Mul on enda sees siiamaani küsimused, millele kogu selles loos vastust ei suuda leida. Kas mul ei ole õigust oma teadmisi anda riigi paremaks sotsiaalhoolekande korralduseks. Kas see õigus puudub mul sotsiaaldemokraadiks olemise tõttu või seetõttu, et mul on Tartu Ülikoolist 2 magistrikraadi, sotsiaaltöös ja õigusteaduses. Või et ma olen 20 aastat töötanud Valga sotsiaaltöös? Missugust tööd ma võiks teha teie arvates? Mul jäi ainukeseks võimaluseks kaevata toonane saatekäsitlus Pressinõukogusse, «Kuuuurija» sai tauniva hinnangu ja Facebooki laimav postitus maha saada peale Katrin Lusti ja tema advokaatidega kirjavahetust.
Täna oleme taas samas seisus. Kirjutasin volikogu kinnises siselistis oma tundest, mis tekkis peale ebaproportsionaalselt suuri «Kuuuurija» kajastusi Valgast ja et nüüd üritas ajakirjanik vallavanemale kinkida likööripudelit. Küsite, mis ma tunnen, peale seda, kui uurisite hinnangut mu tööandjalt – tunnen end nirult, tunnen, et mõjutate minu kui KOV volikogu liikme mandaadivabadust tööandja kaudu.»