Kullo kohviku ees hukkunud naise pojad siplevad endiselt rahamurede küüsis

Ema kaotanud poeg. Foto: Kaader "Kuuuurijast"

Kullo kohviku ees lumetraktori all elu kaotanud Janika kolm poega siplevad endiselt rahamurede küüsis. Kuigi notaris pärandit vastu võttes teadsid nad vaid ühest laenust, ilmus hiljem välja ka Swedbank, kes nõuab noorukitelt ulmelist summat.

Möödunud aasta alguses eetris olnud «Kuuuurija» rääkis loo kolmest pojast, kelle ema jäi 2020. aasta veebruaris Kullo kohviku ees lumetraktori alla ning hukkus. Ema surma hetkel oli kolmest pojast kõige noorem vaid 13-aastane.

Kuna pojad ei teadnud, et emal oli laenukohustus, avastasid nad end ühel hetkel võlgadest. Seetõttu oli neil oht jääda ilma oma kodust, väikesest Mustamäe korterist. Neile tõttasid appi jurist Õnneli Matt ning peretuttav Peter, kellega koos suudeti rahaasjad enam vähem jonksu ajada.

Tänaseks on ilmunud aga hoopiski uued ja veidrad asjaolud. Perepoja väitel sai kohtutäiturile makstud ema Coopi panga laenust tagasi kogu summa. Selle kohta on olemas isegi kirjavahetus, kus perepojad uurivad lõplikku summat, et see kohe ära maksta, sest annetajate abiga oli see raha neil olemas.

Ometigi potsatas mõni aeg hiljem nende meili peale uus kiri, kus nõutakse lisaks lõplikule summale veel raha juurde. Poisid said sellest suure šoki, kuid õnneks oli see kohtutäituri uue töötaja apsakas. Siiski ei kujunenud see nende ainsaks mureks.

Nüüdseks juba 26-aastane perepoeg Kaspar rääkis «Kuuuurijale», kuidas peaaegu kaks aastat hiljem ilmus välja Swedbank ligikaudu 10 000-eurose võlanõudega. Noormehe jaoks on hämmastav, et võlg alles nüüd välja tuli ning notaris pärandit vastu võttes oli neile teada vaid ühe panga võlg.

Ta edastas meile ka neid esindanud juristi Õnneli Matti kirjavahetuse Swedbankiga möödunud aasta lõpus. Matt kirjutab seal järgmiselt:

«Kordan veel kord omapoolt varem kirjutatut. Esitasime teile kohtumääruse ja kinnituse, millest nähtub, et Swedbank ei ole oma võlast enne eelmist kirja teada andnud. Notar saatis pärimisel aga siiski seaduse kohaselt krediidiasutustesse päringud, ja kas siis Swedbank sellele ei reageerinud? Lubasite kirjas ja kõnes, et leping öeldakse üles, siis saame edasi vaadata, kuid nüüd on võlg juba ligikaudu 1000 euro võrra kasvanud. Kas ei pärijate jaoks ei oleks mõistlikum ja humaansem, kui öeldagi leping üles ja lõpetada intresside kogumine ning arutada võlgnevuse täitmise kohustust edasi? Pank oleks pidanud vastavalt kokkuleppele laenulepingud üles ütlema, et lõpetada intresside kogumine, mitte kaasata juba niigi kannatanud pärijaid (sh alaealist) sellesse ringi või vähemalt oleks pidanud teavitama neid koheselt ja viivitamatult kõigist objektiivsetest asjaoludest ja tulenevatest riskidest. Pank aga seda teinud ei ole. Pank on oma kohustusi rikkunud ning ei ole käitunud mõistlikult, hea usu põhimõtet ja vastutustundliku laenamise põhimõtteid arvestades.»

Kaspar on pettunud, et neile ei selgitatud pärandvara inventuuri tähtsust, vastasel juhul oleks ta seda kohe nõudnud. «Tõenäoliselt oleks ma teistsugused käigud teinud,» lisas ta. Siiski on kirjavahetustest aru saada, et Swedbanki võlgnevus tuli välja veidral kombel liiga hilja, sest pärand saadi kätte juba 2020. aasta teises pooles.

Samuti on seaduses tegelikult kirjas, et pärandvara inventuur on kohustuslik, kui pärandasja on kaasatud alaealine. Kas siinkohal võib siis heita Janika poegadele tekkinud probleemide tõttu kivi ka notari kapsaaeda?

On kahju, et selline olukord pole noortele poegadele endiselt andnud võimalust ema leinata. Viimased kaks aastat on neile olnud justkui ellujäämiskursus, kus haaratakse igast õlekõrrest.

Janika kaks vanemat poega on alles oma täiskasvanuelu alguses, kuid nooruki elu elamise asemel – peod, sõbrad, reisid või isegi kool –, rügavad nad tööd, et maksta ära ema võlad. See on elu, mida nad tegelikult elama ei peaks.

Kui seni oli jurist Õnneli Matt aidanud poisse tasuta oma vabast ajast, siis Kaspari sõnul ei ole naisel kahjuks praeguste töökohustuste kõrvalt aega neid enam aidata. Nüüd otsivad nad endale uut abiväge, kes aitaks neil asjad korda ajada. «Me ei vaja tasuta teenust. Olen nõus maksma, kui leiaks kellegi, kes päriselt oskab ja on nõus meid aitama, et see asi ükskord lõppeks ning me rahulikult elada saaks,» ütles Kaspar.

Uurisime ka Swedbankist, miks nad hakkasid alles kaks aastat hiljem võlga sisse nõudma, kuigi notar oli krediidiasutustele päringud teinud.

Swedbanki kommunikatsiooni- ja jätkusuutlikkuse juht Kristiina Herodes vastas meile, et pangaseadus ei võimalda neil kommenteerida konkreetseid klientide ega võimalike klientide kaasuseid, kuid ta annab üldise kommentaari.

Siiski kirjutas ta pika kirja sellest, kuidas pärimine käib, ja andis paar lisanõuannet, kuid ei sõnagi sellest, miks ilmus võlanõue liiga hilja.

«Kuigi notar teeb järelepärimised krediidiasutustesse pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ning pangana edastame notarile info pärandaja kontode, nende seisu ja pärandajaga seotud rahaliste kohustuste kohta, siis alati tasub ka lähedastel/pärijatel panka (või teisi krediidiasutusi, aga ka korteriühistust, telekomifirmat) teavitada lähedase surmast esimesel võimalusel ja juba enne pärimisõiguse omandamist, sest lahkunul võivad olla erinevad kindlustuskaitsed, mis tema kohustused tagavad,» rääkis Herodes.