/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)
/nginx/o/2022/04/18/14491715t1h1f7d.jpg)
Peterburist on saanud Ukraina põgenikele aken Euroopasse. Iga päev saabuvad Neeva-äärsesse linna kümned väsinud ja hirmunud inimesed laste, vanurite ning loomadega, kellega nad liiguvad pärast öö saabumist läände. Peterburis pole nad ametlikult aga teretulnud.
On teada, et Peterburist saabub Tallinna bussidega suurel hulgal kurnatud Ukraina põgenikke, kuid Eesti-poolne abi on olnud vajaka. Ukrainlaste olukorra teebki keeruliseks asjaolu, et nad peavad läbima linna ja riigi, kus nad tegelikult teretulnud ei ole.
Õnneks on Peterburis siiski ka lahkeid venelasi, kes neid aitavad – otsivad majutust, annavad esmavajalikku ning aitavad suunduda edasi Euroopasse. Kohalikud isegi keedavad neile borši, lõikavad juukseid ning pakuvad nii psühholoogilist kui ka meditsiinilist abi.
Ajakiri Fontanka kirjutab, et 18. aprillil teatas uudisteagentuur RIA Novosti, et Venemaale on saabunud üle 860 000 põgeniku Donbassist ja Ukrainast. Aga ometi justkui pole neid seal näha. Fontanka hakkas asja uurima ning avastas, et suurem osa neist Venemaale ei jää ning paljusid võibki kohata just Peterburi bussijaamas, kust nad liiguvad Eesti suunas.
«Ma olen Ukrainast ja lähen Euroopasse. Vabandust, ma kardan Venemaal rääkida,» katkestas Fontanka korrespondenti üks väga noor jalutuskäruga naine. Obvodnõi bussijaama ootesaalis olevat palju temasuguseid suurte kottide ja lastega inimesi. Ukraina ja Mariupoli mainimisel tõstavad nad silmad ja kuulavad küsimusi, kuid ei vasta midagi ja liiguvad siis kiiresti oma ooteplatvormi juurde.
Fontanka kirjutab, et bussifirma LuxExpress juhatuse liikme Rait Remmeli sõnul ei ole kuni 20 protsenti nende bussidega Peterburist reisijatest venelased. Suurenenud on just Mariupolist Venemaale saabunud ja siis Eestisse suunduvate Ukraina põgenike arv. Bussifirma Baltic Shuttle esindaja ütles, et üle 50 protsendi nende reisijatest on samuti riigist lahkuvad ukrainlased.
Peterburi võimud erinevalt Leningradi oblasti juhtkonnast ei ole ametlikult alustanud Donbassist saabuvate põgenike vastuvõtmist. Kogu töö saabuvate inimestega võtsid linlased ja vabatahtlikud ise enda kanda.
Valeri saabus koos naise ja lastega Mariupolist Peterburi. Vestluses Fontankaga meenutab ta kogetut: kuidas nad rakettide eest varjusid, kuidas linna side välja lülitati, kuidas naabrite majad põlesid, kuidas Kadõrovi mehed tulid jne.
«25. veebruari õhtupoolikul lülitati välja elekter, küte ja vesi. Märtsi esimestel päevadel keerati gaas kinni. Hakkasime lõkkel küpsetama. Ehitasime otse trepi ette mingisuguse grilli ja kõik tegid seal lõket. Naabrid algul kaebasid, aga hakkasid peagi tulema ja midagi süüa küsima,» kirjeldas Valeri oma viimaseid päevi Ukrainas.