Justiitsministeerium annab aru, miks Vassili Otškalenko saab avavanglas viibida (3)

Kristiina Reimand
, Reporter/toimetaja
Copy
Vassili Otškalenko Haapsalus.
Vassili Otškalenko Haapsalus. Foto: Kanal2

Esmaspäevases «Kuuuurija» saates lahati taas eluaegse vangi, lapsetapja ja pedofiili Vassili Otškalenkoga seotud teemat. Eelkõige ei mahu kohalikele elanikele pähe, et mees käib avavangla vangina alatihti Haapsalu külje all asuvas Panga külas oma kasuisa juures, kus viibib mitu päeva.

Saatega seoses avaldame vanglaid haldavale justiitsministeeriumile saadetud küsimused ja ministeeriumilt saadud vastused. 

Justiitsministeeriumile saadetud küsimused: 

  • Vangistusseadus näeb ette, et vang saab avavanglasse, kui tema retsidiivsusoht on olematu. Kohus on selle konkreetse olukorra puhul siiski hinnanud kõrgeks. Kas vangla kaalutlusõigus on üle kohtu omast?
  • Kuidas hindab vangla/ministeerium V. Otškalenko retsidiivsusohtu? On see kõrge või olematu?
  • Kohalik kogukond on aetud tagajalgadele, mida tõestab ka allkirjade kogumise aktsioon, kus koguti üle 3000 allkirja. Kuidas tagatakse ohutus ja turvatunne neile ja samuti ka mehe ainsale elusolevale ohvrile ja tema lähedastele?
  • Miks ei kohaldata avavangla vangide puhul, just nende puhul, kes on raskete kuritegude eest karistust kandvad eluaegsed vangid, elektroonilist valvet, kui nad kodukohta külastavad?
  • Kas mõistate, miks taoline olukord riivab inimeste õiglustunnet?
  • Kuidas minimeerida omakohtu ohtu?
  • Milline on praeguseni olnud justiitsministri seisukoht konkreetse juhtumiga seoses?
  • Kui avavangla vang käib kodukohas, kas vangla/ministeerium saaks anda kohalikele infot selle kohta, et nende kodukohas liigub taolised teod korda saanud ja sellist karistust kandev isik?

Justiitsministeeriumi vastused: 

«Täpseid andmeid me konkreetse vangi kohta avaldada ei saa. Eluaegsed vangidki on erineva ohtlikkuse tasemega, nad käituvad ka vanglas väga erinevalt. Ka varem on raskete kuritegude eest karistatud inimesi avavanglasse lubatud, selle üle otsustamine on vangla pädevuses. Avavanglasse paigutatud vang ei tohi olla näiteks üliohtlik (vt täitmisplaan § 17 lg 1 p 2).

Eluaegne vangistus ei tähenda tänapäeval seda, et inimene peaks kindlasti surmani kinnisesse vanglasse jääma. Ka Euroopa inimõiguste kohtu praktikas peetakse vabanemisvõimaluseta eluaegset vangistust lubamatuks. Eesti seaduste kohaselt on eluaegse vangistusega karistatud inimestel võimalik taotleda kohtult ennetähtaegset vabastamist, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat.

Mis puudutab küsimust elektroonilise järelevalve kohta, siis selle kasutamist avavanglas otsustab kaalutlusotsuse alusel vangla.

Vangla teavitab kuriteoohvrit, kui ta on andnud teada, et soovib selle kohta infot.

Selgituseks lisan veel, et avavangla kinnipeetavate väljasõitude puhul fikseeritakse täpsed asukohad ja kellaajad, kus inimene tohib viibida. Samuti lepitakse kokku ka see, mil kinnipeetav peab neisse asukohtadesse jõudes vanglat teavitama. Kinnipeetavate kontrollimisel teeb vanglateenistus juhtumipõhiselt koostööd politseiga.»

Tagasi üles