N, 7.07.2022

Autosse sisse põlenud Peeter: näen välja nagu Frankenstein, kuid töötukassa annab mulle puuduva töövõime asemel vaid osalise

Heveli Tuisk
, reporter/toimetaja
Autosse sisse põlenud Peeter: näen välja nagu Frankenstein, kuid töötukassa annab mulle puuduva töövõime asemel vaid osalise
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Töötukassa
Töötukassa Foto: Margus Ansu

Tugevate põletusarmidega Peeter kurdab, et töötukassa muutis pärast kümmet aastat tema puuduva töövõime päevapealt osaliseks töövõimeks, kuid välimuse tõttu ei leia ta ikka tööd.

2011. aasta 21. aprillil juhtus Peetriga autoõnnetus, mille tagajärjel süttis tema sõiduk põlema. Peeter oli sel ajal autos ning päästjate saabumiseks oli pool tema kehast saanud teise kuni neljanda astme põletusi.

«Jätke kana ahju viieks tunniks ja ta on süsi, selline nägin ka mina välja,» kirjeldab ta ennast peale õnnetust. Mehe sõnul oli ta lausa šokki langenud.

Arstid andsid endast parima, püüdes ta alakehalt ülakehale nahka siirata, kuid tulutult. Peetri põlenud kehaosad ei tahtnud kuidagi uut nahka vastu võtta. Siiski polnud see tragöödia ainus, mis meest sel ajal tabas.

Veidi aega hiljem avastati Peetri vasakult näopoolelt samasugune lihasööjabakter nagu oli tuntud poliitiku Edgar Savisaare jalas. Siiski oli tal rohkem õnne kui Savisaarel ning operatsiooniga suudeti bakter eemaldada. Lisaks põletusarmidele jäid näkku vaid lõikuse armid.

Alates sellest õnnetusest on Peeter saanud invaliidsuspensionit ning ta oli kuni 2021. aastani ametlikult puuduva töövõimega isik. Kui töövõime hindamine läks töötukassa haldusalasse, siis sai Peeter puuduva töövõime vaid pooleks aastaks. Peale seda määrati talle juba osaline töövõime.

Peeter aga ei mõista, kuidas saab aastaid töövõimetu olnud mehe muuta järsku osaliselt töövõimeliseks. «Ma näen välja nagu Frankenstein,» vihjab ta oma välimusele, millega olevat raske tööd leida, eriti tema pensionieelses eas.

Siiski püüab ta teha tuttavate juures juhutöid nii palju, kui jaksab, kuid ka võhma on tal enda sõnul vähe. Peeter on uhke selle üle, et suutis kaheksa kuuga tuttavate juures teenida peaaegu 600 eurot lisaraha.

Uurisime töötukassalt, miks nad Peetri töövõime hindamisel nii drastilisi muutusi tegid, kuid delikaatsete isikuandmete tõttu nad mehe dokumentatsiooni arutama ei hakanud.

Siiski oli kommunikatsioonijuht Annika Koppel nõus üldiselt rääkima töövõime hindamisest.

Avaldame Koppeli täispika vastuse:

«2016. aasta juuni lõpuni tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet, toetudes riiklikule pensionikindlustuse seadusele ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidele. Alates 2016. juulist hindab töövõimet Eesti Töötukassa, toetudes töövõimetoetuse seadusele ja selle alusel kehtestatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva töövõimetuse kestust.

Töövõimet hinnatakse üldjuhul kuni viieks aastaks ja seda põhjusel, et töövõime hindamisel lähtutakse inimese tegevusvõimest, mitte diagnoosist. Töövõime hindamisel võetakse aluseks ühelt poolt inimese enda kirjeldatud tegutsemise piirangud ning teisalt tema terviseandmed. Lähtutakse sellest, et iga inimene on ainulaadne ja sama haigus (diagnoos) võib erinevatel inimestel väljenduda erinevalt. Sama diagnoosi puhul võib inimese võime toime tulla olla aga erinev ning ajas muutuv. Füüsilise või ka meelepuude puhul aitab inimesel paremini toime tulla nt abivahend või kroonilise haiguse puhul leevendab inimese olukorda ravimite kasutamine. Arvestatakse inimese terviseprobleemidega kohanemist (nt vaimupuudega inimese puhul toimetulekuoskuste õppimine). Kõiki neid asjaolusid arvestatakse töövõime hindamisel. Samuti võivad toimetulek ja terviseseisund ajas nii paraneda nt aitab parem abivahend või teenused, kui ka halveneda, nt lisanduvad veel mõned haigused ja osaline töövõime hinnatakse ümber puuduvaks.

Kui inimene ei ole rahul töövõime hindamise otsusega (näiteks võib inimesele tunduda, et kõiki tema terviseandmeid ei ole arvesse võetud või tema piiranguid erinevate tegevustega toime tulemisel ei ole piisavalt arvesse võetud), siis on tal võimalik esitada vaie 30 kalendripäeva jooksul otsusest teada saamisest. Vaide koostamine ei eelda juriidilisi teadmisi. Piisab, kui inimene kirjutab vaides lühidalt oma sõnadega, miks ta ei ole otsusega nõus. Kui inimene soovib, aitab töötukassa juhtumikorraldaja tal vaiet kirja panna.

Kui inimene vaidlustab otsuse, siis kõigepealt vaatab tema töövõime kohta antud eksperdiarvamuse üle selle koostanud ekspertarst, kes töötab töötukassa lepingupartnerist tervishoiuasutuse juures. Lisaks vaatab kõik vaidlustatud eksperdiarvamused alati üle ka töötukassas töötavad ekspertarstid. Vajadusel palutakse inimest ravivatel arstidel terviseandmeid täpsustada ja küsitakse selgitusi teistelt tema tervisega tegelenud spetsialistidelt või kutsutakse inimene visiidipõhisele hindamisele

Töövõimetoetuse üks eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste tööl käimist ning osalise töövõimega inimesel tuleb töövõimetoetuse saamiseks töötada, otsida tööd või vastata mõnele muule seaduses toodud aktiivsustingimusele.

Juba määratud töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse, kui inimene ei vasta ühelegi eelnimetatud tingimusele.

Töövõimetoetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse töövõimetoetuse saaja sissetulekuid (sh töötasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel). Sissetulekud hakkavad töövõimetoetuse suurust mõjutama juhul, kui osalise või puuduva töövõimega inimese brutosissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, mis praegu on 90 × 15,13 = 1361,70 eurot. Sellisel juhul vähendatakse töövõimetoetust summa võrra, mis on pool sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

Näide: Inimese sissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kuul on 1400 eurot. Töövõimetoetust vähendatakse järgneva valemi alusel saadud summa võrra: 1400 (sissetulek) – 1361,70 (90-kordne päevamäär) = 38,30 eurot (sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahe). 38,30 : 2 = 19,15 eurot. Seega töövõimetoetust vähendatakse 19,15 euro võrra.

Täitemenetluse seadustikus ettenähtud tingimuste olemasolul on kohtutäituril õigus teostada kinnipidamisi ka töövõimetoetusest.

Inimene saab oma töövõimetoetuse täpset arvutuskäiku teada, kui helistab Töötukassa infotelefonile 15501.

Soovitame inimesel suhelda oma juhtumikorraldajaga töötukassas, et saada vajalikku infot ja vastused oma kõigile küsimustele.»

Märksõnad
Tagasi üles