/nginx/o/2020/10/11/13406290t1h7aaf.jpg)
/nginx/o/2022/01/25/14327925t1h5efc.jpg)
2020. aasta sügisel rääkis noor naine Anastasia «Kuuuurijale» sellest, kuidas ta Tartus jõhkral viisil vägistati, kuid ametivõimudelt ta grammigi abi ei saanud. Tänaseks on vägistaja lõpuks küll kohtus süüdi mõistetud, kuid viibib endiselt vabaduses.
Tol ajal vaid 31-aastase Anastasia vägistas 2020. aasta sügisel vana tuttav Talis Tammik jõhkral moel vannitoas ning naisel tekkisid selle tagajärjel tugevad vigastused.
Naisel oli nii palju jõudu, et pöörduda kohe politsei poole, kus suunati ta meditsiinilisse kontrolli. Analüüside ja vigastuste järgi kinnitati, et Anastasia on tõepoolest langenud kuritöö ohvriks.
Siiski pole naine siiani politsei tööga rahul, sest ametnikud pidasid olulisemaks Tammiku kaudu suure narkojõugu tabamist ning vägistamisjuhtum jäeti pigem tagaplaanile.
Tänaseks on Talis Tammik süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) paragrahvi 141 lõike 1 järgi vägistamises ning KarS paragrahvi 183 järgi narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises. Mehele määrati karistuseks kolm aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, kuid jäeti KarS paragrahvi 74 lõike 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata.
See tähendab seda, et jõhkra teo korda saatnud Tammik viibib siiani vabaduses. Talle anti katseaega neli aastat ja kuus kuud ning kui ta selles vahemikus uut kuritegu ei soorita ning täidab kohtu määratud nõudeid, on ta vaba mees.
«Ma ei saa olla kunagi rahul selle kohtuotsusega ega leppida, et keegi, kes midagi nii julma tegi, kes pole avaldanud ei kahetsust ega vabandanud ning saatnud mulle korduvaid ähvardusi, on inimene tingimisi karistusega, keegi poejärjekorras, keegi tuntud rajoonis maja juhatuses,» on Anastasia otsusest šokeeritud.
Kui pea kaks aastat tagasi «Kuuuurijale» oma lugu rääkides palus Anastasia anonüümsust, siis nüüd seisab ta sirge seljaga, öeldes, et tema ongi see naine, kelle Tammik vägistas.
«Ma ei vaja anonüümsust, sest ma ei saa põgeneda selle eest, et see juhtus minuga. On vähe neid, kes seda kiiresti taipavad. See kõik teeb kindlasti palju valu kunagi minu alaealisele tütrele, kes sirgudes mõistab minuga juhtunut, aga anonüümsus oleks justkui valehäbi süvendamine,» ütleb Anastasia.
«Ma tunnen ja tean, et minu intervjuu on tänaseks toonud natukenegi muutusi süsteemis, on julgemalt hakatud rääkima probleemist ning seda teadvustama. Mind ei lohuta, kuid tunnen kergendust, et on minu looga seotud ametnike, kes oma töös enam ei jätka. Ja keegi ei pea läbi elama seda, mida pidin mina, kui minu kodus toimus saates kajastatud juhtum PPA ametniku tegevusest, kes keeldus minu kodust lahkumast. Täna ta ei tööta enam,» räägib Anastasia, kes ei kahetse Katrin Lustile intervjuu andmist, vaid tänab teda loo delikaatse kajastamise eest.
Ta usub, et kunagi saab temaga kõik korda, kuid siiski kaotas ta juhtunu tõttu tekkinud psühhotraumaatilise stressihäire ja šoki tõttu pea aasta oma lapse elust, sest tema pea hakkas lihtsalt blokeerima elus toimuvat.
Anastasia pidi enda sõnul menetluse käigus tutvuma Tammiku sõprade ja advokaadi väga alavääristavate ütlustega, mis on jätnud tema hinge tugevad armid.
«Ma pole kunagi oma elus puutunud kokku nii palju kiirabiga ja kartnud elada tavalist noore inimese elu. Lugu rääkides soovisin ma midagi muuta, aidata ära hoida sellist teekonda kellelgi teisel, kuid olles nüüd naasnud linna, kus see juhtus, olengi ma pea aasta aega hiljem võtnud vastu otsuse, et ma kolin siiski oma kodulinnast jäädavalt ära,» räägib Anastasia. Ta tunneb enda sõnul, et linn, kus Talis endiselt ringi käib, on tema jaoks kui vangla, kus ta ei suuda elada sellist elu, mida tegelikult tahaks.