75-aastane vanahärra: minuealised naised on kõik end käest lasknud

Vanapaar. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

75-aastane leseks jäänud vanahärra on juba pikemat aega otsinud oma ellu uut kaaslast, kuid ei ole teda leidnud. Nüüd palub ta «Kuuuurija» abi, et leida see õige ja perenaise käega naine, kellega vanaduspõlve veeta.

Ants (nimi muudetud, toim. teda) on juba paar aastat olnud lesk, kuid ei soovi sugugi üksi olla.

Nii ongi ta proovinud leida pärast kaasa kaotust enda kõrvale uut ja väärikat naist, kellega koos vanaduspõlve veeta. Ometigi ei ole otsingud läinud nii, nagu ta sooviks.

«Minuealised naised on nii räpased ja end käest lasknud,» alustab Ants juttu. Nimelt on ta käinud mitmel kohtingul, mille tahaks hea meelega mälust ära kustutada.

Alles hiljuti pliidi alla tuld tehes leidis ta vanast ajalehest kuulutuse, kus üks vanem proua otsis endale majakaaslast. «Teadsin, et tegu on mitu aastat vana kuulutusega, kuid proovisin siiski helistada. Lootus ei sure kunagi,» räägib Ants. Ta haaraski telefoni ja helistas kuulutuses olevale numbrile.

Mehe õnneks oli proua endiselt vaba ning nõustus temaga kohtuma. Ants pani selga oma parimad riided, sättis lipsu sirgeks ning seadis sammud uue proua juurde. «Oh sa raisk, mis mulle seal uksel vastu vaatas! Lohakas naine, räpane ja suitsetas ka veel,» kirjeldab Ants kohtumist.

Talle ei meeldi enda sõnul naised, kes suitsetavad ja alkoholi tarvitavad ega kanna enda eest hoolt. «Mul võib küll algharidus olla, aga ma olen ikkagi intelligentne härra. Ma armastan puhtust ja korda, aga noh, seni pole ma ühegi väärika daami otsa sattunud,» räägib Ants ja lisab, et on üsnagi õnnetu.

Nüüd palub ta «Kuuuurija» abi, et välja selgitada, kas temavanuseid väärikaid daame veel Eestimaal on või tuleb tal leppida olukorraga ning jääda üksinda. Ants loodab siiralt, et puhtust hoidvaid ja enda eest hoolitsevaid naisi ikka on ning ta saab oma häärberisse uue perenaise.