Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Miks hävitati pedofiili poolt tapetud Haapsalu tüdruku Diana Illarionova kriminaalasja toimik?
Koletu kuritegu võibki jääda lahendamata

Artiklid Svetlana Volkovast ja Diana Illarionovast Lääne Elus

FOTO: Lääne Elu

2008. aastal hävitas keskkriminaalpolitsei 1990. aastal tapetud Diana Illarionova kriminaalasja uurimistoimiku, põhjendades seda säilitustähtaja möödumisega.

Tüdruku mõrv on senimaani lahendamata ja võimalik, et kahtlusalune kannab tänaseni seksuaalkuritegude ning tapmise eest eluaegset vanglakaristust Tallinna vanglas.

1990. aastal kadus Haapsalus viieaastane Diana Illarionova, kelle alasti surnukeha leiti neli kuud hiljem Haapsalu lähedalt Nõva kandist. Surnukeha juures oli üks detail, mis sarnanes kaks aastat hiljem surnuna leitud Svetlana Volkovaga, kelle mõrvas ja vägistas pedofiil Vassili Otškalenko. Nimelt olid mõlema tüdruku pähe mässitud nende aluspüksid.

Kui Svetlana Volkova tapmise ja vägistamise tunnistas Otškalenko üles ning juhatas uurijad surnukeha asukohta, siis Diana Illarionova surmas ta endal süüd ei näe.

Kui kohtusime «Kuuuurija» saadet tehes eluaegset vanglakaristust kandva vabakäiguvangi Otškalenkoga Tallinna ühistranspordis, teatas ta samuti, et tema end Diana Illarionova surmas süüdi ei tunnista.

Svetlana Volkova mõrva ja vägistamise eest mõistis kohus Otškalenkole surmanuhtluse mahalaskmise läbi. Kohtu koosseisudesse kuulus kokku 11 kohtunikku. Hiljem muudeti karistus eluaegseks vangistuseks.

Üheksakümnendatel Haapsalu miilitsas töötanud ja mõrvatud tüdrukute kriminaalasju uurinud Arnold Juhansi sõnul oli peamine kahtlusalune Diana mõrvas just Vassili Otškalenko. Teadaolevalt on Otškalenkol seos veel nelja juhtumiga, mis on seotud väikeste tüdrukute seksuaalse kuritarvitamisega, meenutas Juhans.

Üks mõtlemapanev juhtum toimus 1992. aastal, kui Haapsalu väikelastekodu töötajad kuulsid öösel majas kahtlaseid hääli. Töötajad kutsusid politsei ning lastekodust leiti maniakk Otškalenko, kes oli enda sõnul läinud sinna lihtsalt vargile. On tähelepanuväärne, et uurimistoimik raadio ja kahe käterätiku varguskatse kohta on alaliseks säilitamiseks (ja siiani kenasti alles) rahvusarhiivis.

Diana tapmise uurimise (kriminaalasja nr 90240273) lõpetas keskkriminaalpolitsei aga 10. septembril 2002 ja kriminaalasja toimik hävitati säilitustähtaja möödumise tõttu 13. novembril 2008.

Kui küsisime toonastelt keskkriminaalpolitsei juhtidelt toimikute hävitamise kohta selgitust, vastas 2002. aastal keskkriminaalpolitseid juhtinud Andres Anvelt meile nii:

«Toonase seaduse järgi olidki nad formaaljuriidiliselt ja kriminaalmenetluslikult aegunud. 2002 koguti pea kõik n-ö pimedad kriminaalasjad aegumisega lõpetamiseks (kui ma õieti mäletan) ühtekokku, et teha n-ö laud puhtaks enne suurt kriminaalmenetluse reformi, kuna kogu otsustus- ja menetluse juhtimine läks politseist prokuratuuri. Neid oli sadu, kui mitte tuhandeid. Kahjuks avastasin ka ise, juba aastaid peale politseist lahkumist, et nad enamuses ka hävitati, et arvatavasti hoida kokku arhiiviruumi. Tahtsin mõned aastad tagasi ühe konverentsi jaoks leida vanu kriminaalasju, mis oli seotud organiseeritud kuritegevusega, ja sain vastuseks, et on hävitatud 2008–2010. Olin pettunud, sest kui mitte uurimiseks, siis õppe- või ajakirjandusmaterjaliks oleks seda olnud väga vaja.»

Otškalenko kohta sõnas Anvelt: «Jäi kripeldama, et ei teadnud seda lugu täpsemini! Tunnen endise politseinikuna süüd. Selle värdja koht on vanglas igavesti, kuna surmanuhtlust ei ole. Ta ei muutu.»

Praegune politseiameti peadirektor ja 2008. aastal keskkriminaalpolitseid juhtinud Elmar Vaher vastas meile pressiesindaja Leana Loide kaudu, et Diana Illarionova tapmises kedagi süüdi ei mõistetud.

«Kuna palju aega on möödas ja toonased andmed ei ole suures osas digitaliseeritud, siis meil ei ole võimalik kontrollida, mis asjaoludel kriminaalmenetlus lõpetati ja mida selle käigus tuvastati. Toimiku hävitamisel lähtutakse säilitustähtajast. Sõltuvalt kuriteo raskusastmest säilitatakse toimikuid 10 või 15 aastat,» ütles Loide.

Anonüümsust palunud keskkriminaalpolitsei töötaja arvates on aga Diana toimiku hävitamine pehmelt öeldes ebaprofessionaalne politseitöö. Kui kahtlusalune oli teada ja trellide taga, siis oleks saanud temaga tööd edasi teha.

PPA arhivaari Elvi Kopti sõnul hävitatakse tuhandeid kriminaalasja toimikuid säilitustähtaja möödumisel. Rahvusarhiivi jõuavad üksikud suurt avalikku huvi pakkuvad arhivaalid, näiteks pastor Mere või Estonia juhtumi dokumendid.

«Hävitamisnimekirjad saadetakse näiteks kriminaalbüroole kooskõlastamiseks, et olulisi asju ei hävitataks. Antud juhul võis toimiku hävimise põhjuseks olla kuriteo kvalifitseerimine tapmisest § 100 palju leebemaks surmaks ettevaatamatuse aga § 105 tõttu!» ütles arhivaar.