:format(webp)/nginx/o/2021/10/08/14125445t1hd633.png)
20. oktoobril alustas 1990ndatel Otškalenko juhtumiga tegelenud endise politseiniku Marko Enderi abikaasa Reelika Ender allkirjade kogumist, et takistada Harju maakohtul võtmaks vastu otsust lasta vabadusse mees, kes on korduvalt saatnud korda koletuid tegusid.
Haapsalu ja seda ümbritsevate asulate elanikud on hirmul, kuna 1990ndatel väikeseid tüdrukuid vägistanud ja tapnud Vassili Otškalenko on vabakäiguvang, kes külastab aeg-ajalt Haapsalu külje all asuvat Panga küla.
Selles külas asub ja tegutseb Ridala põhikool 128 õpilasega, kelle vanemad on ilmselgelt murest murtud ja paanikas. Lisaks kasuisa külastamisele sealses väikeasulas liigub Otškalenko ringi Haapsalu linnas, kus ta ligikaudu 30 aastat tagasi samuti kuritegusid toime pani.
Sellest kõigest räägib täpsemalt esmaspäeval, 1. novembril eetrisse minev «Kuuuurija» saade.
Vaid «Kuuuurija» saate peale ei ole kohalikud lootma jäänud ning nad proovivad ka omalt poolt midagi ära teha, alustades allkirjade kogumist petitsioon.ee keskkonnas. Avalduse saadavad nad otse Harju maakohtule.
Petitsioonile on tänase seisuga allkirja andnud 1866 inimest ning selle lõppemiseni on jäänud vaid kaheksa päeva. Kuigi pöördumises on kirjas, et see on Haapsalu ringkonna elanike mure, on oodatud ka kaugemate piirkondade inimeste allkirjad, sest Eesti on väike ning ohtlik mees võib pöördujate arvates valida ohvreid ka mujalt.
«Iga inimese allkiri loeb ja annab väga palju juurde,» kirjutab petitsooni algataja Reelika Ender, lootes, et inimesed mõistavad asja tõsidust.
«Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral asuks ta uuesti elama Haapsallu, nii-öelda «oma endistele jahimaadele». See võimalus tekitab meis tõsist hirmu nii enda, oma laste kui ka oma lähedaste ja tuttavate turvalisuse pärast,» kirjutab Ender pöördumises.
Reelika Ender on endise politseiniku Marko Enderi abikaasa, kes tegeles 1990ndatel samuti Otškalenko juhtumiga. Ta on lausa oma silmaga näinud väikeste tüdrukute surnukehasid, kelle Otškalenko oli eelnevalt vägistanud ja siis tapnud.
Riigikohus on selgitanud 05.11.2019 koostatud kohtumääruse nr 1-15-400 üheksandas punktis, et eluaegset vangistust kandva kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused ei erine tähtajalist vangistust kandva isiku omadest.
Samuti on seal kirjas, et eluaegset vangistust kandva kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks tuleb teha retsidiivsusriski kontroll ehk anda hinnang, kas isikul on soodumus uusi kuritegusid toime panna.
«Vassili Otškalenkot ajendas kuritegusid toime panema seksuaalsuunitluse häire – pedofiilia ehk seksuaalne huvi laste, väikeste, puberteedieelikute tüdrukute vastu. Oluline on, et Otškalenko pani seksuaalsuunitluse häirest ajendatud seksuaalkuritegusid toime korduvalt, 18-päevase vahega. Jäle ning tülgastav on, et Otškalenkot ei kohutanud tema käitumist ja mõttemaailma ei muutnud 30. juuli 1992. a traagiline tagajärg, Svetlana Volkova surm, vaid oli juba 18 päeva möödumisel valmis oma kuritegu kordama. See näitab ülimat ükskõiksust inimelu vastu ja laste heaolu vastu või seda, et isiku seksuaalsuunitluse häire oli nii intensiivne ja nii kontrollimatu. Seksuaalsuunitluse häired on isikul lapse- või kasvueas väljakujunenud psüühikahäired, mida tuleb ravida ja milleks on ette nähtud rehabilitatsioon,» kirjutab petitsiooni algataja, kes ei usu Otškalenko muutumisse nii nagu paljud teisedki.
/nginx/o/2021/04/15/13730680t1hc157.jpg)